Lusti-Leenu lood hakkasid end vaikselt kirja panema juba mitu aastat tagasi, kui autor nägi juhuslikult ajakirja Pilkaja, Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühist üleskutset saata võistlusele tõestisündinud naljakaid lugusid-pajatusi. Nii said tasapisi kirja uue pilgu läbi nähtud vahvad meenutused oma elust. Siiani on need ilmunud ajakirjas Pilkaja. Üles kasvanud ja töötanud suure osa oma täiskasvanuelust nõukaajal, meenutab Lusti-Leenu läbi huumoriprisma aegu, mil kogeti pereringis peatselt saabuma pidanud kommunismi võlusid, kus elati kasinate võimaluste piires ja tutvuste abil, kasvatati ise tomateidkurke, võeti ka napsu ja lõbutseti, kuigi samas valitses suur puudus kõigest vajaminevast. Lõbusad vaheseigad, nähtud ja kuuldud lood endistest aegadest, elamused kuuekümnendatest aastatest kuni tänapäevani – lapsepõlvest, noorusajast, keskeast (ja veidi hilisemast!) –, see kõik annabki kokku menuaarid ehk menukad memuaarid! Ja vahvaid seiku nii nooruspõlvest kui ka hilisemast ajast on küllaga – elu tuleb elada nalja ja rõõmuga, kinnitab autor naerulsui.