Arvid Janseni elu toimib pidepunktist pidepunkti. Unetutel öödel, kui voodi tundub liiga hirmus, heidab ta magama oma vanasse Mazdasse. Päeval tiirutab ta autoga Oslo ümbruses ringi ja õhtuti läheb linna peale lantima. Ta joob end purju, sõlmib juhusuhteid, lootes leida seda õiget. Ja eemaldub kohe, kui asi tõotab tõsiseks minna. On möödunud aasta, kui Turid võttis nende kolm tütart kaasa ja lahkus. Ühel pühapäeva varahommikul helistab naine nuttes mahajäetud raudteejaamast ja palub end koju viia. Arvid sõidab talle järele. Oma endisest kodust ei leia ta midagi nende ühisest elust, ta on sealt täielikult kadunud, teda pole enam olemas. „Mehed minu olukorras“ on lahutusromaan, mahajäetud mehe rusudeks varisenud elu troostitu kirjeldus. Aga selles sünguses on soojust, huumorit ja sarmi, paljuski tänu autori keelekasutusele. Per Petterson (sünd 1952) on rahvusvaheliselt tuntumaid Norra kirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem 50 keelde ja teda on tunnustatud mitmete Norra ja rahvusvaheliste auhindadega, sh IMPAC-i auhind (2007), Brage auhind (2000, 2008) ja Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia (2009). Romaani „Mehed minu olukorras“ (2018) peategelast Arvid Jansenit on nimetatud autori alter ego’ks, sest tema elukäik sarnaneb autori omaga. Petterson ise aga väidab, et Arvid Jansen on hoopis tema kaskadöör, kes julgeb teha asju, mida tema ei teeks ega julgeks.