Metsavenna käsiraamat

Kirjastuselt SE&JS ilmub 10. novembril 2025 legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) „Metsavenna käsiraamatuˮ uustrükk, esimene trükk ilmus 1999. aastal, teine aastal 2010, kolmas aastal 2022. „Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanuvaimu vajaduse rõhutamine,ˮ kirjutas Enn Tarto ühe varasema väljaande eessõnas. „Alfred Käärmanni „Metsavenna käsiraamatusˮ sisalduv teave on vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile.ˮ Alfred Käärmann on kirjutanud mitu raamatut, kuid nende hulgas üks armastatumaid on just „Metsavenna käsiraamatˮ. Tema ellujäämisõpetus on lihtne ja selge: „Et ellu jääda, tuleb õppida nägema, kuulma, mõtlema ja võitlema elu eest.” Ta jagab lugejale mitmeid elutarkusi. Näiteks seda, kuidas ehitada kodu metsas või käsitseda relvi, kui agressor peaks ründama kodumaad. Ning milliseid toiduaineid on mõistlik varuda. Käärmanni raamatu peamine võlu näib aga olevat selles, mida te tekstist otseselt ei leia, aga mis ometi kannab kogu raamatut – ta justkui õpetab, kuidas jääda rahulikuks mis tahes rängas olukorras, kuidas jääda truuks oma põhimõtetele ja sihtidele elus. Et „surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat,ˮ sellest on Alfred Käärmann kirjutanud kõigis oma raamatutes. Oma eluajal rõhutas ta niisugust mõtet igal kokkusaamisel ikka ja jälle. Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Surmavaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. Südi vastupanu punasele terrorile oli Käärmanni loomuses. See võimaldas tal üle elada Mordva vangilaagrite koledused ja jõuda tagasi kodumaale. Ta teadis, et priius ei ole iseenesestmõistetav nähtus. Käes olid juba 2000. aastad, rahuaastad, kuid Alfred Käärmann rääkis metsavendade kokkusaamisel Lätis või Eestis ikka selsamal teemal: ärge kunagi unustage, et Surmavaenlane tuleb alati idast. Kui vaja, pidas ta kõne neljas keeles, mida valdas: eesti, läti, vene ja saksa. Putini algatatud sõda Ukrainas on kuritegu, kus ilmneb Venemaa kui agressori salakaval ja valelik propaganda ning julm terror. Kui täna on Surmavaenlase eesmärk ukraina rahva ja riigi hävitamine, siis Venemaa hübriidsõda läänemaailma väärtuste vastu on kestnud juba aastaid ja võtab aina tumedamaid vorme. Ukrainlased võitlevad täna lahingutes mitte üksnes enda maa, vaid terve Euroopa vabaduse, rahu ja tuleviku eest. Ukraina kaitseväe vaprus lahingutes ja ukraina rahva üksmeel – sellest tunneme ära ukrainlase, tänase Euroopa kangelase. Truudus Eestile ja põhimõttekindlus – nii mäletatakse ka meie endi kangelast, vabadusvõitlejat Alfred Käärmanni. „Metsavenna käsiraamatuˮ järelsõnas kirjutab ajaloolane Martin Andreller: „Käärmanni juhiseid tuleb vaadata oma ajastu kontekstis, mida tänasesse üle kanda ei ole võimalik ega ka otstarbekas. Ometi jääb läbivalt kõlama mõte, millest juhinduda ja mida edasi kanda; idee, mis on jäänud ajas universaalseks ning on meid rahvuse ja riigina ka kõige raskematest aegadest läbi kandnud. Iga metsavenna viimane mõte ja sõna olgu järgmine: Vaba Eesti eest surmani!ˮ Saatesõna Sirje Endre, järelsõna Martin Andreller (Eesti Mälu Instituut), toimetaja Kai Ellip, kujundaja Rein Seppius. Fotod Alfred Käärmanni perekonnaarhiiv, Eesti Filmiarhiiv, Scanpix.