Ma’ olõ rõõmsa, õt sullõ trehväś näppu miitsirk Jako raamat. Kae’ aga julgõhõ! Õgah jutukõsõh om tähtsä kotusõ pääl positiivnõ tuuń ja lämmi tundmus. Kõik,
midä miitsirk Jako tunda’ saa, om mi õgapäävätsest elost - mõistminõ tähele panda’ ja julgus vällä astu’, süämest tulõva’ olõmisõ’ ja elorõõm käsikäeh.
Jako viil opp ilmaello tundma ja tuud seletäse’ tälle ka timä mamma ja papa. Raamat kõlbas ette lukõ’ nii lastõaialatsõlõ
ku ka lukõ’ noorõmbal koolilatsõl hindäl.
Jako jutussit om põnnõv üteh latsiga arotada’ ni naidõh jutukõisih löüdüs ar’ tundmist ja tarvilikku ka latsõvanõmbidõlõ.