Dion Fortune’i raamatus selgitatakse kabala algupäraga seotud küsimusi ja seda peetakse üheks parimaks kabala ja maagia käsitluseks üldse. Kabala on müstilise teadmise ja vaimse arengu tee samaaegselt. See raamat on teoreetiline arutlus, mis põhineb Kuldse Koidiku Hermeetilise Ordu vastavuste süsteemil ning Fortune’i isiklikel kogemustel ja visioonidel seoses kabala Elupuuga. Ta uskus, et on külastanud meditatsioonides kabala puu erinevaid sefirá’sid. Fortune on öelnud, et kabala on tema jaoks vaimse arengu elav süsteem, mitte ajalooline kurioosum. Dion Fortune’i on peetud üheks 20. sajandi algupoole mõjukaimaks okultistiks ja tseremoniaalmaagiks. Oma peamised maagiliste printsiipide alused ja mõjutused sai ta Kuldse Koidiku Hermeetiliselt Ordult, teosoofiast ja kristlikust teadusest. Oma uskumusi on ta nimetanud osaks läänelikust müsteeriumitraditsioonist. Ta pidas ennast kristlikuks kabalistiks ning müstiliseks kristlaseks. Oma vaimse juhina on Fortune nimetanud meister Jeesust. Violet Mary Firth (1890–1946) sündis jõukas Põhja-Walesi perekonnas. Pseudonüümi võttis ta perekonna deviisi „Deo, non Fortuna“ („Jumal, mitte õnn“) järgi. Fortune on tunnistanud, et alates neljandast eluaastast hakkas ta kogema mitmesuguseid visioone Atlantisest, mida pidas eelmiste elude mälestusteks. Londoni ülikoolis psühhoteraapiat ja psühhoanalüüsi õppides süüvis ta õpingute kõrval ka iseenda psüühiliste võimete uurimisse. Süvenev okultismihuvi viis ta kokkupuutesse Teosoofia Ühinguga. Edaspidi tekkis side rühmitusega Alpha et Omega, kust ta lahkus aga lahkhelide tõttu ja asutas seejärel oma ringi, Sisemise Valguse Vennaskonna.