Enam pole tunde. Enam pole kuupäevi. Nüüdsest on olemas vaid pärastpoole, hiljem. Enam pole ka päevi, pole ka öid. Olen ainult mina selles vaikses majas ja minu südamevalu.
21. juuni õhtul juhtub õnnetus, mis pöörab Amande’i elu pea peale. Ta kaotab kaks endale kõige kallimat inimest ja tema maailm variseb kokku. Oma leinas kolib – või põgeneb – ta Auvergne’i, seades end sisse vanasse majja, mis on mitu aastat tühjana seisnud, ja mille aed võssa kasvanud.
Amande leiab vanad aiakalendrid maja eelmise omaniku kirjutatud nõuannetega. Neid lugedes avastab Amande endas ootamatu kire ja vaikselt hakkab elurõõm ta ellu naasma. Aastaajad vahelduvad ning aed vana õunapuu, rohkete lillede ja hulkuva kassiga annab Amande’ile tasapisi tagasi soovi näha järgnevaid päevi.
Mélissa Da Costa (s 1990) unistas juba lapsena kirjanikuks saamisest. Ta on õppinud majandusteadust ja töötanud kommunikatsioonivaldkonnas. Da Costa elu muutus, kui kirjastaja leidis tema esikteose „Kogu taeva sinine” isekirjastamise veebisaidilt. Nüüdseks on Da Costa avaldanud kaheksa romaani ja kuulub Prantsusmaa populaarseimate kirjanike hulka. Tema romaane on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Aastatel 2023 ja 2024 oli ta Prantsusmaal enim müünud autor.
