Nõia nimi olnud Mats

1655. aasta talv. Hiiumaad on tabanud hundineedus ja Rootsi kuningas Karl X Gustav isiklikult tuleb ajujahile saarele, kus küdevad nõidumis- ja libahundikahtlustused, otsitakse neis hädades süüdi olijaid ja kavandatakse isegi kuningatappu. Jutustus tõukub rahvajuttudest, mida autor kuulis poisipõlves isalt või koos temaga mööda Hiiumaad rännates. Tegemist on haarava ja ajastuliselt paikapidava, ka murdekeeleliste kihistustega teosega, mis ühendab ilukirjanduslikus vormis ajalooteadmisi ja folkloori, üldinimlikke ja kohalikke teemasid. Loo tegelased on osalt kirjanduslikud tüüpkujud, osalt reaalselt elanud isikud, teiste seas nimitegelane, nõid Mats, kelle kohta teadaolev pärineb siiski ainult folkloorist. Raamatu illustreerimiseks on kasutatud maalikunstnik Jaak Adamsoni (1938–2022) 1960.–70. aastate maale Hiiu legendide jm tekstiga kaude seostuvatel teemadel, mis tänapäeval asuvad laiali Eesti kunstimuuseumides ja erakogudes. Autor on ellu äratanud oma sünnisaare Hiiumaa muistendlik-autentse mineviku just sel perioodil, mida ta ajaloolasena ka laiemas perspektiivis kõige paremini tunneb, ja teinud seda keeles, mis küll ei nõua „Hiiu sõnaraamatu“ abi, aga on värvikalt köitev. Libahundi- ja hülgepüügilugudest jõuab lugeja läbi kireva Rootsi, Poola, Vene, Taani, Liivi ajaloo välja Kolmekümneaastasesse sõtta Saksamaal, aga kuidagi lähtub kõik see kodusest Hiiumaast ja tema lugudest.