Olen kui päike ja tuul

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilane Erna Nagel küüditati 14. juunil 1941 vanematega Siberisse. Ebainimlikult rasked olud viisid peagi manala teed temaga koos elanud ema ning vangi mõistetud isa ei kohanud neiu enam kunagi. Nii jäi Erna ihuüksi, ilma lähedasteta, elama kaugele kodumaast, Tomski oblasti Bandarka kolkaküla masendavasse viletsusse. 1945. aasta 23. jaanuaril jäi metsatööle sunnitud neiu langeva puu alla ning hukkus. Saatusekaaslased matsid ta kohalikule kalmistule ema kõrvale.