Teater on siin ja praegu toimiv kunstivorm, millesse on kaduvuse kood juba eos sisse kirjutatud, kuid mälestuskildude kaudu võib selle essents siiski ka tulevaste põlvedeni kanduda. Kellegi ehe ja isiklikule kogemusele toetuv kirjeldus võib ehk tihtipeale anda isegi tõetruuma pildi nähtu olemusest kui vana videosalvestus või foto.
Tallinna Linnateater on läbi aastate pööranud tähelepanu oma ajaloo jäädvustamisele erinevates raamatutes. Seekordne, Pille-Riin Purje kirjutatud „Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust“, on pühendatud pikka aega Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri nime kandnud Tallinna Linnateatri viiekümnendale juubelile. Erinevalt mitmetest varasematest teostest, mis on lugejale andnud kronoloogilise ülevaate teatri arenguetappidest või hoonete ehitusest, on „Olla!“ üles ehitatud vabadele assotsiatsioonidele ja läbi aegade kulgevatele seostele, põimides kokku nii raamatu autori enda kui ka omaaegsete kriitikute ja teatriteadlaste muljeid, kirjeldusi ja kommentaare Noorsooteatri/Linnateatri märgilisemate lavastuste ja rollide kohta viimase poolsajandi jooksul.
Raamatu pealkiri „Olla!“ tuleneb omaaegsest Noorsooteatri ideekonkursist, kus publikul paluti teha ettepanekuid, milline võiks olla asutatava teatri nimi. Paljudest pakutud variantidest olevat näitetrupi seas suure populaarsuse saavutanud mitmetähenduslik Olla!, mis kandis endas ühtaegu nii viidet Shakespeare’i „Hamletile“ kui ka nooruslikku tarmukust.