Lena Anderssoni viies romaan, mis ilmus 2013. aastal ja mille eest sai kirjanik August Strindbergi nimelise auhinna (Augustpriset). See on jutustus armastusest – erakordsest, tavapärasest, ainulaadsest, alati samasugusest. Kolmekümne ühe aastane luuletaja ja esseist Ester Nilsson armub egotsentrilisse kunstnikku Hugo Raski, kui tal palutakse pidada mehest ettekanne. Enesearmastajast Raskile pakub naise imetlus huvi ja nii tekibki suhe, mis baseerub pikkadel filosoofilistel aruteludel. Filosoofiast, esteetikast, suurtest ideaalidest ja kõrgenenud õiglustajust pole aga kasu, kui mängu tuleb iidne ja lihtne tunne – armastus –, sest armastusel on hoopis teised nõuded ja hoopis teised reeglid.