Raamat annab ülevaate õpetaja professionaalsuse ja õpetajahariduse erinevatest tõlgendustest ja alternatiividest kaasajal, kirjeldab mõnede arengute ohtusid ja põhjendab Eestile sobiva arenguraja valikut. Valikute mõtestamiseks on esitatud ülevaade USA, Suurbritannia ja Soome kaasaegsetest mudelitest ning OECD kooli-, ELi õpetajahariduse ja Eesti hariduse tulevikustsenaariumitest. Lisaks on kirjeldatud kaasaegseid arusaamu elukutselisusest ning OECD soovitusliku iseloomuga õpetajapoliitikat. Pikemalt peatub autor ELi ülikoolide pilootprojektil "Euroopa haridusstruktuuride häälestamine", mille eesmärgiks oli luua ühine keel õppekavade koostamiseks ja kirjeldamiseks, eriti aga sellel osal, mis kirjeldab haridusala asjatundjate, sh õpetajate kompetentse euroopalike arusaamade kohaselt ning soovitusi nendega kooskõlas olevate kasvatusteaduste ning õpetajahariduse õppekavade koostamiseks. Autor on välja töötanud mudeli, kuidas määratleda kasvatusteaduste teadmistekorpus, mis võiks olla õpetajahariduse sisu ja õppekava moodulite lähtealuseks. Kellele on raamat suunatud? Eeskätt neile, kes kujundavad ja mõjutavad Eesti õpetajapoliitikat (parlamendi liikmed, hariduse administraatorid nii kesk- kui kohaliku võimu tasandil, õpetajate ja lastevanemate organisatsioonid), lisaks neile, kes on tegevad õpetajate esma- ja täiendõppes ning koostavad samu õppekavu. Autori lootused on seotud ka õpetajaks õppivate üliõpilaste ja õpetajatega: kirjutis peaks andma neile mõtlemisainet ning olema toeks iseenda kutseidentiteedi kujundamisel.