Mõtisklused järgivad ühe kirikuaasta rütmi ja selle pühasid ning tulenevad Piibli kirjakohtadest, sest autor on ju kõigepealt tegevvaimulik. Mõni vana jutluski on siin oma koha leidnud. Mis peamine – midagi uut nendes mõtisklustes ei ole. Kõik on ammu selge ja teada. Aga võibolla just aabitsatõdesid kiputaksegi kõige kergemini unustama... Head lugemist! Jah, Elu on saanud avalikuks... 1 Jh 1 Nüüd oli mul mõtteainet kuhjaga. Vana arst oli üles magama läinud; ees ootas uus toimekas päev. Mina aga istusin, kuulasin ööd ja vahtisin kustuvaid süsi. Usk on sissetung siia maailma, märguanne. Usk haarab alati ettepoole, vaatab kaugele, avab mõõtme, mis seni puudus. Ta võtab su oma peopesa kumeruse sisse; see Tema soojus hakkab välja voolama su silmist, kõrvadest ja sõrmeotstest. Ja karta pole midagi. Kuidas küll keegi, kes ülim jõud, võib samal ajal olla nii lõputult õrn ja soe!