Petserimaalaste üldnimestik 862-2022

0 out of 5
Rate this
Delivery 1-3 workdays
Last copies
29,40 €
Regular price: 30,95 €
Availability in stores
Olen rohkem kui pool sajandit tegelnudEesti elulugude ja biograafiliste teatmeteostega. Suheldes kirjastaja ja usuteadlase Vello Saloga, tõstatas ta 1993. aastal küsimuse Kanada eeskujul eestimaalaste üldnimestiku koostamiseks. See pidi sisaldama võimalikult kõiki eestimaalasi, kelle kohta on saadaval eluloolise väärtusega viiteid trükisõnale. Olgu sel suunal tehtud tagasihoidlik katse üldnimestiku koostamiseks Eesti Vabariigi kaguosas osalt Venemaa Föderatsiooni poolt 1944. aastal okupeeritud ja annekteeritud Petseri maakonna näitel (pindala 1773,3 km/2). Selle põliselanikud on praeguse liigituse järgi soome-ugri rahvakild setod. Nende asuala on lõhestatud maa- ala poolest kahte ossa - veerand Eesti ja kolmveerand Venemaa koosseisus.
Kolm inimpõlve väldanud Venemaa okupatsioonja anneksioon kaasa toonud meie ajaloomälus Petseri maakonna kuiEesti Vabariigi seadusliku osa tuhmumise. Ajaloomälu värskendamist suudaks ehk teenida Petserimaalaste parem elulooline tundmine, milleni jõudmine võiks koosneda kahest osast. Esiotsa siinse petserimaalaste üldnimestiku koostamisest, mis hõlmab tähestikuliselt reastatud 6500 isikukirjet. Need sisaldavad perekonna- ja eesnime, elu piirdaatumeid, elukutset ja seost Petserimaaga ning viiteid allikale või allikatele, samuti teadet neis isikust pildi olemasolu. Allikaid on siin kasutatud vaid mõnekümne ringis, aga annab siiski võimaluse teatavate üldistuste tegemiseks. Leiab kinnitust tõdemus, et Petserimaalaste panus Eesti poliitikasse, majandusse, kultuuri ja haridusse, samuti rahvaluule,spordi, usuelu, vabadusvõitluse jt. eluvaldkondadesse on olnud üllatuslikult suur. Petserimaalaste edasine elulooline tutvustamine võiks jätkuda maakondliku biograafialeksikoni koostamisega, mille isikute valikus on võimalik toetuda sellele üldnimestikule.
Kõigi aegade petserimaalaste tundmine aitaks Eesti ühiskonnal ja poliitikutel kujundada oma arvamust suhtumises Eesti territoriaalset terviklikkust kahjustavasse, viimati Eesti ja Venemaa välisministrite poolt 2014. aastal allkirjastatud loovutuslikku piirilepingusse.
Eesti Vabariigi territoriaalsete huvide teenimisel väärivad eeskuju sajanditepikkuse riigikogemusega Jaapani Keisririik, samuti auväärse ea kuid minevikus katkestatud, nüüdseks aga taastatud riiklusega Gruusia ja Ukraina. Nende puhul pole kohta taganemisele Venemaa Föderatsiooni poolt anastatud aladest, see on oma territoriaalsest terviklikkusest. Nende sõbralike maade Seda seisukohta toetab vankumatult ka Eesti Vabariik, kuid millegipärast mitte Venemaa Föderatsiooni poolt anastatud Eesti idaalade suhtes, mis moodustavad 5,2% riigi pindalast. Eesti vajaks Euroopa Liidu ja NATO partnerite ning ÜRO teiste liikmesriikide enamat teavitamist ja tuge. Eesti huvides on oma riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine.

Delivery 1-3 workdays
Last copies
29,40 €
Regular price: 30,95 €
Availability in stores