Natuke suurem õde Hedi ja natuke väiksem vend Jorma veedavad maal memme-taadi juures ilusa suvepäeva. Iga hetk selles päevas kingib lastele avastamisrõõmu. Kord leiab Jorma, et oja on nagu isemoodi elukas, kes tuleb ja läheb, aga saba pole näha; kord hoiavad lapsed peos siputajat, kes kõvasti-kõvasti kõdi teeb.
Lastel on kahju, et päev õhtusse hakkab veerema, kuid nad otsustavad kõik päevasündmused alles hoida, nad ei lase ilusatel asjadel meelest minna.
Iko Marani kauneimaks raamatuks peetud raamatu „Pikk päev” 3. trükile on uued pildid joonistanud Silvi Väljal.