Raamat käsitleb riigisaladuse kaitse teemat uudselt ja samas ka piisavalt ammendavalt. Teoses vaadeldakse riigisaladuse kaitse õiguslikke aspekte, füüsilist kaitset, ametnike ja ohvitseride tausta kontrollimist ning sideturvalisuse tagamist riigis. Vaatamata sellele, et käsitletavast perioodist on varsti möödas terve sajand, on raamatus käsitletavad probleemid vägagi päevakohased ka tänases Eestis.
Millist informatsiooni ja miks riik salastab?
Kas riik ei kasuta salastamist elanikkonna julgeoleku tagamise asemel hoopis millegi kinnimätsimiseks?
Kas saladused on ikka piisavalt kindlalt kaitstud?
Ajaloodoktor Ivo Juurvee näol on tegemist autoriga, kes omab lisaks väljaarendatud ajaloolase baasoskustele väga head arusaama õigusteadusest ja krüptograafiast, ja kellel on missioon rikastada Eesti ajalooteadust seni läbiuurimata teema käsitlusega. See raamat on oma sisutiheduselt ja faktoloogialt tähelepanuvääriv. Peateema taustal joonistub ilmekalt välja Vabariigi esimese 20 aasta ajalugu.
Teos on varustatud põhjaliku ingliskeelse kokkuvõttega (Protection of Classified Information in Estonia 1918–1940).
Raamatu tagakaanel kirjutab Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja
küberturvalisuse valdkonnas Toomas Vaks: Ivo Juurvee raamat on väga hästi loetav ning peaks huvi pakkuma mitte ainult valdkonnas tegutsevatele riigiametnikele, ajaloolastele ja juristidele, vaid on kindlasti põnev ka sellest ajajärgust, kaasaegsest luurest ja -vastuluurest huvituvale lugejale.
