Fabian mõtles: millest hakatakse tulevikus ajalugusid kirjutama? Ajalugu – see oli valitsejad, sõjad, revolutsioonid, dünastiad ja impeeriumid. Aga kui saabub ühetasane tuhandeaastane rahuriik, kas sellest libisetakse üle? Kuni jälle tulevad imperaatorid? Kas ajalugu, nagu seda õpetatakse ja loetakse tulevikus, on ainult miski, mis jääb järjest kaugemale? Fabian oleks tahtnud teada, kuidas õpetatakse oma maa ja rahva ajalugu mõnes heaoluriigis, kus mitukümmend aastat polnud juhtunud ühtegi vapustust. Kas selle maa ajalugu seisis oma maa elanike jaoks kõik need aastad ilusasti paigal ja temast polnud midagi nimetamisväärset kõnelda? Kas ajalugu juhtus nende jaoks sellal üksnes mujal – seal, kus oli kole?
