Stalini ajast on kirjutanud paljud vene autorid. Kuid ainult kolm neist on saavutanud oma loominguga tõeliselt rahvusvahelise tuntuse. Need on Aleksandr Solženitsõn, Varlam Šalamov ja Jevgenia Ginzburg. Kui kaks esimest on eesti lugejaile küllalt hästi tuntud, siis Ginzburgilt pole tänaseni ilmunud ridagi. Ometi on tema tõeliselt monumentaalset, lausa eepilist mälestusteraamatut „Ränk teekond” avaldatud paljudes keeltes. Jevgenia Ginzburg on üks vähestest autoritest, kes kirjeldanud läbi isiklike läbielamiste ning kannatuste nõukogude vanglais ja vangilaagrites just naiste elu. Jevgenia Ginzburg (1904–1977) on juudi rahvusest vene kirjanik. Ta töötas ajakirjanikuna, oli Kaasani ülikooli dotsent, juhatas Tatarstani kirjanike liidu vene sektsiooni ja oli ajalehe Krasnaja Tatarija kultuuriosakonna juhataja. 1930. aastate algul astus ta kommunistlikku parteisse, abiellus Pavel Aksjonoviga ning tõusis sedakaudu Tatarstani parteihierarhia tippu. Stalinlike repressioonide käigus süüdistati Ginzburgi riigivastases tegevuses, ta kõrvaldati õppejõuametist, heideti välja parteist ja arreteeriti 1937. aastal. Ginzburg veetis kümme aastat erinevates vanglates ja töölaagrites, lisaks kaheksa aastat asumisel Magadanis. Peale rehabiliteerimist 1955. aastal kolis Ginzburg Lvivi ja alustas seal oma mälestuste kirjapanemist. Venemaal tal oma käsikirja esialgu avaldada ei õnnestunud, see ilmus esmakordselt 1967. aastal Itaalias ning seejärel paljudes lääneriikides, pälvides laialt tähelepanu. Ginzburgi kodumaal ilmus „Ränk teekond“ rohkem kui kümme aastat pärast autori surma. „Ränga teekonna” järgi valminud film „Within the Whirlwind” Emily Watsoniga peaosas jõudis kinoekraanidele 2009. aastal. Jevgenia Ginzburg on Eestiski populaarse kirjaniku Vassili Aksjonovi ema. „Tahan oma lugejale veel kord kinnitada, et olen kirjutanud ainult tõtt. Muidugi võib selles raamatus olla ka ebatäpsusi ja vigu, sest mälu veab alt. Kuid valet, konjunktuurset häma, teadlikku mahavaikimist siin pole. Mu