Selles südamlikus loos minevikutegude heastamisest ja uutest võimalustest peab asjalik pensionär, kes on vägagi oma eluviisis kinni, õppima kohanema ja tegema minevikuga rahu, et ehitada üles rahuldust pakkuv tulevik. Ruth Winters on pensionil lesk ja leppinud, et veedab ülejäänud elupäevad üksi oma äärelinna kodus. Talle meeldib rutiin ja ta õigustab sellega oma soovi hoida inimestest eemale. Ei saa öelda, et Ruth oleks oma eluga rahul, aga nüüd on liiga hilja õnne taga ajama minna. Siis toimub naise elus kolm sündmust: tema armastatud õetütar teeb tähtsa avalduse, kooliaegne kallim võtab ühendust ja võõrdunud õde saab elumuutvaid uudiseid. Ruth leiab end taas suhtlemas inimestega, kellest ta ammu arvas, et nood on tema elust igaveseks kadunud, nii on ta ka sunnitud ümber hindama oma ootused praegusele eluetapile. Miski sellest ei sobi Ruthi rutiini – õigupoolest lendab kogu värk vastu taevast. Aga kui naine hakkab toibuma, avastab ta, et võib-olla pole veel hilja elu muuta.