Ruumipilt 2012. Eesti parimad interjöörid ja disain

0 out of 5
Rate this
Product is sold out!
"Valik Eesti Sisearhitektide Liidu 2012. aastal realiseerunud projektidest on kaante vahel, mis annab hea ülevaate professionaalsetest töödest, sisearhitektidest ning tellijatest. Silmatorkavalt
elujõulised on muuseumid ja näitused, mis on inspireerinud sisearhitekte loomingulisemale eneseteostusele. Lennukad on ülikoolide funktsionaalsed ruumilahendused.
Seekordse raamatu visuaalse pildi loovad interjöörifotodele lisaks ka hoonete välisvaated, samuti detailifotod ning autorite visandid, plaanid, lõiked. Autorid saavad isiklikult sõna oma
mõttekäikude kirjeldamiseks loome- ja ehitusprotsessis. Lõpptulemust kommenteerivad kriitiliselt ja humoorikalt arhitektidest, fotograafist, arhitektuuriloolastest ning sisearhitektidest
kolleegid žüriiliikme pilgu läbi.
Tellija rolli on raske ülehinnata ülesande püstitajana ja seejärel realiseerijana.
Sisearhitekti väljakujunenud isikupära väljendub oma käekirjas ka väga erinevate ruumide kujundamisel jõulise natuuri puhul. Õnnestumise eelduseks on hea kommunikeerimisvõime,
piisav aeg häälestumiseks, julgus kõhklusteks ja katsetamiseks ja vajaduse korral ka ümbermõtestamiseks.
Kindlapeale minek ei saa olla omaette eesmärk – vaataja tunneb selle kohe ära.
Ruumimõju loomine ja sisearhitektuurne projekteerimine on sisearhitekti pärusmaa, mis on justkui sarnased mõisted, kuid eeldavad autorilt mitmekülgseid oskusi ja isikuomadusi, ehituslikku
kogemust ja tugevat kunstnikupositsiooni. Ruum võib paikneda ajaloolises hoones või majas, mille projekt on alles arhitekti töölaual. Suhestumine nii ühe kui teisega on justkui
iseenesestmõistetav, sest meie väikeses Eestis ei ole spetsialiseerumist ühe või teise hoonetüübi kujundajaks, olgu see haigla või koolimaja. Suurem statement on ehk see, et
mõni sisearhitekt tegeleb vaid avalike ruumide loomisega ning kodusesse privaatruumi ei söanda tungida. Kahjuks puuduvad ka seekordses raamatus eluruumide projektid, kuid loodetavasti
viib tulevik meid soovitud suunas.
Kuidas inimesed elavad ja „oma ruumi” kasutavad, on huvitav teema, kuid sisearhitektile teinekord raskemgi, sest elamises lihtsalt on nii palju isiklikku ning autori käekiri on kerge
kaduma. Kui palju vajab üks ruum loomingulist lähenemist, oleneb muidugi eelkõige selle ruumi kasutajast, tellijast ning funktsioonist. Siin avaldub autori isikupära, see tajutav tunnetuslik
„miski”, mida ei saa otseselt kirjeldada, õpetada ega seletada. Sestap paneb mind imestama fotograafide jätkuv huvi tühja ruumi vastu, mis ei mõju paraku „elusana”.
Oma disainerielu elavad vormiloojad, kes loovad uusi mööbliesemeid, sõltumata kohaspetsiifikast.
Potentsiaalsele kasutajale vajaliku disainlahenduse väljapakkumine ning selle tootmisse juurutamine on omaette maailm, mis eeldab innovatiivselt mõttelt head sihtgrupi ja
ajastu tundmist ning orienteerumist materjalides ja tehnoloogiates.
Projekteerimine omakorda on tehniline ala, mis on hinnatav kutsestandardiga, teadmisi, täpsust ja aeganõudev reaalne tegevus, mis seob liidu liikmed omanäoliseks professionaalseks
kogukonnaks. ESLi aastaraamat kui kogumik on läbilõige ehk ajastu märk, nii tegijate kui tellijate-kasutajate vaatevinklist. Head süvenemist!"
Product is sold out!