Teatrielu 2018

2018. aasta kogumiku koostajad Madli Pesti ja Marie Pullerits seadsid endale ülesandeks kutsuda teatriaastat mõtestama ja oma subjektiivset vaatepunkti pakkuma praktikud, see tähendab igapäevaselt teatri või mõne muu kunstialaga tegelevad inimesed. Kogumikus saab lugeja nautida mitmeid ootamatuid ja isikupärase käekirjaga autoreid. Artiklid toovad esile mõned 2018. aastal Eesti teatris olulisemad suundumused, silmapaistvamad nähtused, põletavamad valdkonnasisesed küsimused ja võimalikud edasised suunad.
Kogumiku avab ülevaatlik artikkel 2018. sõnateatriaastast Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žüriisse kuulunud teatrikriitikult Annemari Parmaksonilt. Jätkub Eesti juubelile pühendatud teatrite koostöölavastuste sarja „Sajandi lugu“ analüüsiv järjelugu Tartu Ülikooli teatriteaduse professorilt Anneli Sarolt. Spetsiifilisema sissevaate ajaloo ja mälu kujutamisse „Sajandi loo“ lavakujundustes teeb lavastuskunstnik Liina Unt.
2018. aasta jääb ajalukku mitme teatriinstitutsiooni juubeliaastana. Kümneaastaseks said nii Tartu Uus Teater kui ka Drakadeemia. Tartu teatrimaastikku oluliselt raputanud ja ka Eesti teatrisse uusi tuuli toonud Tartu Uue Teatri kümneaastasest tegevusest annab ülevaate teatriteaduse magister Katarina Tomps. Loovkirjutamiskooli Drakadeemia tähtsusest eesti näitekirjanduse edendamisel ja kohast Eesti teatriväljal annab ülevaate teatriuurija Madli Pesti. Näitekirjandust käsitlev osa jätkub dramaturg Priit Põldma sissevaatega 2018. aastal lavale jõudnud eesti kirjanduse adaptatsioonidesse.
Rikkalikku muusikateatriaastat analüüsib muusikaajakirjanik, Klassikaraadio toimetaja Anne Aavik ning juubeliterohkest balletiaastast kirjutab rahvusballeti artist, Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin. Tantsurubriik jätkub teist laadi sissevaatega: kaasaegse tantsu koreograaf ja liikumisjuhendaja Liis Vares kirjutab praktikuna praktikast.
2018. aasta läheb kahtlemata ajalukku ühe olulise lõpp-punktiga: oma tegevuse lõpetas teater NO99. Kirgliku ülevaate teatri 14-aastasest elueast ja tähtsusest kunstiväljal annab kunstnik Jaan Elken.
2018. aasta Teatrielu rubriik „Mälu“ on erilisem kui kunagi varem. Kogumikus ilmub kaks originaalset ja seni avaldamata tantsu- ja teatriloolist uurimust. Teatriteaduse magistri Anne-Liis Maripuu aastapikkuse arhiivitöö tulemusena ilmub Eesti tantsuloos seni teadmata informatsioon Eesti tantsijannade Gerd Neggo, Aino Siimola, Ida Urjani ja Helmi Nurga aktiivse ja kõrgetasemelise tegevuse kohta 1920. aastate Saksamaal. Soome teatriuurija Mikko-Olavi Seppälä kirjutab aga Eesti näitlejanna Liina Reimani seni põhjalikult uurimata loomingulisest tegevusest Soomes. Omaette väärtuseks on, et koos artiklitega ilmub hulgaliselt seni avaldamata fotosid erinevatest arhiividest.