„Tere jälle, Paddington!” on teine osa karupoeg Paddingtoni raamatute sarjast. Esimese raamatu karupojast – „Karupoeg Paddington” – avaldas Michael Bond 1958. aastal (eesti keeles ilmunud 2009 ja 2014). Raamatu inspiratsiooniallikaks oli mängukaru, mille ta ostis oma naisele jõulukingiks. Karu sai nimeks Paddington, sest Michael Bondile on alati meeldinud selle nime kõla ja nimed on tähtsad, eriti kui sa oled karu, ja sul pole eriti midagi muud siin maailmas. Karupoeg Paddington on Briti lastekirjanduse üks suuremaid kangelasi. Ta on miljonite laste lemmik ja Londoni Paddingtoni jaamas seisab tema auks püstitatud skulptuur. Paddington ärkab igal hommikul parimate kavatsustega, sööb röstsaia marmelaadiga ja on algavaks päevaks igati valmis. Kuid oma igapäevaseid karutoimetusi tehes juhtub ikka ja jälle midagi ootamatut, midagi läheb vussi, mõnest asjast tõuseb pahandus ja mõnest ei saa üldse asja. Aga üks on kindel – nalja saab temaga alati. Raamatus „Tere jälle, Paddington!” remondib Paddington oma tuba, proovib detektiivi- ja fotograafitööd ning teeb suures kaubamajas jõulusisseoste.