See raamat on meestekas. See on sõna otseses mõttes kolekirjanduslik teos, millest ei ole mõtet otsida vastavusi ilukirjanduslikele normidele ega luulelisi vorme. See on tavaline ja üheselt mõistetav keel selles eluetapis, kui kõik terendab alles ees ja meri on põlvini; kui puudub veel kogemus, mis paneks kõhklema või põdema.
Tegemist on noorte püüdlusega 90. aastate ühiskonnas hakkama saada, mis võrreldes tänase ülehoitud generatsiooniga tundub kohati isegi ulmena.
Keskealise lugeja viib raamat mõnusale nostalgiaretkele noorusaastatesse.
Sobib tarvitamiseks ka neile meestele, kes tavaliselt raamatuid ei loe.
…
Korraks käis väike jõnks persest ka läbi, kui naabrivanamees jube äkki trepikotta peldikusse tahtis minna. Õnneks reageeris Pets seekord kiiresti. Ta hüppas kraanikausi juurde ja tegi näo, nagu tuleks just ema korterist välja, viskas vanamehele käppa ja uuris, kas too on pellerisse pikemale visiidile minemas, ning vastust ootamata pakkus, et teeb ise oma kiirkülastuse enne ära ja lükkas vanamehe koos uksega tuppa tagasi.