Jaapani kirjanik Yasunari Kawabata (1899-1972), kes sai 1968. a Nobeli kirjanduspreemia "jaapani traditsioonilise mõttelaadi kujutamise eest", on eesti lugejale juba tuttav romaanide "Mäe hääl" (Eesti Raamat, 1979) ja "Lumine maa" (1980) kaudu. Selle määratluse heaks näiteks on ka kaks siinse valiku romaani. Romaani "Tuhat kurge" (1951) aluseks oleva inimliku draama ja ühtlasi Kikuji ja Yukiko armastusloo fooniks on Jaapanile nii omane teetseremoonia oma esteetikaga. "Vana pealinn" (1962) on samuti mitmekihiline romaan - ühtaegu romantilise saladuse lugu kahest kaksikõest, kes kohe peale sündi teineteisest lahutatakse ja kes hiljem elus teineteist leiavad, ning mõtisklus Jaapani kultuurist, kuivõrd romaani tegevus leiab aset riigi kunagises pealinnas, maailma ühes kaunimas linnas Kyotos.