2020. aasta Tuna esimene number algab riigiarhivaar Priit Pirsko esseega Eesti riikliku arhiivinduse kaheksast arengufaasist sajandipikkusel ajateljel, olles pühendatud tänavu tähistatavale Rahvusarhiivi 100. juubeliaastale. Käsitluste rubriigis analüüsib Tiina Kala, kuidas on tõlgendatud Tallinna keskaegset õiguskorda Lübecki õiguse tingimustes ning kuidas see kajastub ajalookirjanduses, Ago Pajur käsitleb Tartu rahukõneluste lõpp- ja järelvaatust 1920. aasta veebruaris ja märtsis, Aivar Jürgenson vaatleb Abhaasia eestlaste kodakondsusküsimusi Tartu rahulepingu, Moskva rahulepingu ja kodakondsusseaduste pingeväljas, Liivi Uuet uurib Rahvusarhiivi kujunemislugu riigiasutusena, Hiljar Tammela ja Olev Liivik teevad sissevaate EKP liikmeskonna allikatesse ja arengusse esimesel nõukogude aastal 1940–1941 ning Ivo Juurvee avab U-2 luurelendude teema okupeeritud Eesti kohal 1950. aastate teisel poolel, tuginedes lahtisalastatud CIA dokumentidele. Lisaks eelpoolsele saab lugeja teada Nõukogude Liidu tagalas 1942. aastal kogutud mälestustest ja tunnistustest ajalooallikana, sulastest ehk palgatöölistest ENSVs 1940. aastate lõpul, keelerelativismi arengust indogermaanluse ja soomeugriluse võrdluses, Nāgārjuna filosoofiatraktaatide allikaviite leidmisest Uiguurias, Kaarel Irdi isa Karl Irdti kirjavahetusest aastail 1916–1918, Sergei Stadnikovi teaduspärandist ning 2019. aasta novembris Lüneburgis toimunud Balti seminarist ehk baltisakslaste ümberasumise 80. aastapäevale pühendatud konverentsist. Fotonurk peegeldab Eesti arhiivinduse tähtsündmusi.