Tuna 3/2026

Esseerubriigis meenutab Lilli Luuk Eesti taasiseseisvumisaegseid suvesid, mil kõik oluline näis juhtuvat öösel. Aivar Jürgenson näitab oma käsitluses, kui tõsiseks probleemiks olid hobuse- ja veisevargused 19. sajandi lõpul Kaukaasia Musta mere rannikule rajatud eesti külades. Jaak Valge otsib vastust küsimusele, mil määral võib pidada 1934. aasta autoritaarpöörde ettevalmistajateks ja koguni algatajateks Eesti Sotsialistliku Töölispartei juhte. Dokumendirubriigis selgitab Algo Rämmer 1906. aasta alguses Viljandis hukatud kahe alaealise noormehe surmamõistmise tagamaid. Kadri Asmer ja Ingrid Sahk heidavad pilgu 1940. aastate lõpul Saksamaal Geislingeni pagulaslaagris elanud eesti kunstnike Endel Kõksi ja Agathe Veeberi argiellu. Fotonurgas annab Peep Pillak ülevaate selle aasta novembrikuus ümmargust aastapäeva tähistava Nõmme ajaloost. Marilyn Mägi toob kultuuriloolise arhiivi varasalvedest lugejate ette erandliku elulooteksti lapsepõlves kogetud vägivallast ja keerulistest peresuhetest. Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud esseerubriigis otsib Raul Rebane vastust küsimusele, mis tegi võimalikuks Eesti iseseisvuse. Arvustuste rubriigis vaatleb Peeter Kenkmann Hannes Vallikivi 2025. aastal kaitstud doktoritööd „Eesti Vabariik kui õigusriik. Poliitiliste põhivabaduste kaitse 1918–1940“ ning Mart Laar sel kevadel ilmunud koguteose „Sõja ja rahu vahel“ VIII köidet „Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“. Intervjuurubriigis usutleb Tuna peatoimetaja Helen Rohtmets-Aasa Eesti Mälu Instituudi juhatuse liiget Meelis Maripuud. Varia rubriigis annab Oskar Poll ülevaate tätoveerimise levikust Eestis 1920. aastatel, Mart Kalm 2025. aasta ajalookirjanduse aastapreemiale kandideerinud teostest ning Ranno Sõnum Eesti sõjaajaloo allikatest Eesti Arhiivis Ühendriikides. Kristi Viiding tutvustab septembri alguses 60. sünnipäeva tähistanud Martin Klökeri teadlaskarjääri ja Birgit Kibal 2025. ja 2026. aastal toimunud arhiivindusalastel konverentsidel käsitletut. Mait Kõiv ja Janika Päll meenutavad aga mullu meie seast lahkunud Jürgen von Ungern-Sternbergi ning Marek Tamm sel suvel surnud ajaloolast Carlo Ginzburgi.