Oma teoses „Üksik hunt ja karu“ uurib Moshe Gammer igipõlist Vene-Tšetšeenia vastasseisu, mille teetähisteks on Venemaa esimesed püüdlused laieneda lõunasse 16. sajandil, Venemaa algatatud vallutussõda 19. sajandi alul ja selle tagajärjel puhkenud tapatalgud, millest oma isiklikele kogemustele tuginedes on kirjutanud Kaukaasias armeeohvitserina teeninud Lev Tolstoi, ning NSV Liidu lagunemisele järgnenud sõjad Venemaa ja Tšetšeenia vahel. Autor annab kõikehõlmava ülevaate tänapäeva Tšetšeenia ajaloost, rahvast ja kultuurist ning Vene/Nõukogude mõjust ja moderniseerumisest kui teguritest, mis on kujundanud tšetšeenide enesekäsitust ja õhutanud neis iseseisvuskirge. Paiknedes etniliselt maailma kirevaima piirkonna südames – Kaukaasias elab üle 70 rahvusrühma –, on tšetšeenid ikka ja jälle oma identiteedi kaitseks relva haaranud, trotsides üht maailma üliriiki. Vaevarikka uurimistöö tulemusena (Tšetšeeniat käsitlevaid dokumente on vähe, sest paljud ajalooürikud on hävinud, osalt nõukogude võimuorganite teadliku tegevuse tagajärjel) on Gammer ühte koondanud lood sellest raevukalt sõltumatust rahvast ning tema jätkuvast võitlusest ülemvõimu ja allasurumise vastu. Järelsõna on kirjutanud Toomas Kümmel