Keda usaldada, kui kõik valetavad?
Frank Weeks, äsjaloodud CIA imelaps, paljastati aastal 1949 kommunistliku spioonina. Ta kadus raudse eesriide taha. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on tal memuaarid valmis. Ta palub oma vennal Simonil, kes on New Yorgis kirjastaja, tulla Moskvasse käsikirja toimetama. See on kohtumine, mida Simon ühekorraga igatseb ja pelgab. Kindlasti kubiseb raamat kavalaist nükkeist ja desinformatsioonist, Franki motiivid on kahtlased ning CIA umbusklik. Väljavaade kalli vennaga jälle kohtuda osutub vastupandamatuks.
Esialgu on Frank lihtsalt Frank – sama sundimatu veetlus, endised naljad, kiindumus, mille vastu ideoloogia on jõuetu. Siis saab Simon aimu teistsugusest Frankist, kes on tüssamises vilunud. Simon satub Franki hämarilma, eikellegimaale KGB ja CIA vahel. Saatusliku intriigi tulemusena seisab vend vastamisi vennaga. Nad on nagu skorpionid pudelis: varitsevad teineteist, kuni paratamatult tungib üks teisele kallale.
„Ülejooksikud” on paeluv lugu perekonnast, kes on vaenupoolte vahel lõhki kistud. Siit näeb, milline oli Moskva külma sõja haripunktis. Suurlinnas leidus Ameerika ja Briti ülejooksikuid, kes olid paikseks sunnitud. See kogukond elas KGB hoolsa jälgimise all. Neil olid privileegid, aga neid ei usaldatud. Nad olid reeturid, kes päästsid end ühest vanglast vaid selleks, et uude vangistusse sattuda.