Romaanis ristuvad nelja inimese saatused, autor laseb meil kuulda nelja erinevat häält. Kaheteistkümneaastane Theo on pärit lahutatud perekonnast, terane poiss on targem kui tema hooldusõigust jagavad vanemad, kuid sellest tuleb talle ainult halba. Püüdes mõista oma vaenutsevaid vanemaid, on ta murdumas lojaalsuskonfliktis ning leiab enda jaoks ainsa väljapääsu pidevas alkoholipruukimises. Theo ustav sõber Mathis on selles tema lahutamatu kaaslane ja tagantõhutaja. Hélène on kooliõpetaja, keda isa lapsepõlves ahistas. Nüüd on Hélène mures Theo pärast, kellega on ilmselgelt midagi korrast ära. Õpetajale tundub üha enam, et Theo sõber ja tema perekond kujutavad poisile ohtu. Lõpuks Cécile, Mathise ema, kes poiste sõprust heaks ei kiida ja samas näeb, kuidas tema enda perekonnaelu üha enam soovitud rajalt kõrvale kaldub.
Romaani läbiv teema on ustavus. Ustavussidemed loovad perekonna ja seovad pereliikmed üksteisega. Kui vanemad ei käitu vastutustundlikult, peavad lapsed üha enam vanemate rolli üle võtma. Mathis on alles laps, aga ta on seatud raskete valikute ette: jääda lojaalseks oma perekonnale või lähtuda sõbra huvidest.
DELPHINE DE VIGAN (snd 1966) on Prantsuse noorema põlve tunnustatumaid autoreid, kelle tegelased ja nende käitumine ei ole sageli tavaarusaamadele vastuvõetavad, kuid talle on omane sügav moraalne vastutustunne, ausus iseenda ja austus oma lugejate vastu.