Kairi Loogi lugemissoovitused suurtele ja väikestele!
Kairi Look on hinnatud eesti kirjanik. Ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele ja tema loomingut on märgatud ja tunnustatud. Romaan ”Tantsi tolm põrandast” on tema esimene romaan täiskasvanud lugejale. Selle teose eest pälvis ta 2025. aastal aasta kirjaniku tiitli ning teos on valitud ka Apollo 2025. aasta lemmikraamatuks.
Kairi tegemistega saab end kursis hoida ka tema Instagrami kontol @kairilook.
Uurisime Kairilt, millised aga on tema enda viimase aja parimad lugemiselamused. Järgnevate soovituste seas on nii lasteraamatud kui ka täiskasvanutele mõeldud teosed eri maadest ja ajastutest.
LASTELE:
Otfried Preussler "Väike kummitus"
Väike kummitus tüdineb öösel kummitamisest ja otsustab lülituda ümber päevasele režiimile, külvates sellega linnakeses üksjagu segadust. Lõpuks saab kõik muidugi korda ning kõrgid ja auväärsed kodanikud nahutatud, nagu heas lasteraamatus kombeks. Väga toredad pildid on joonistanud autori ihukunstnik Frans J. Tripp, vaatad neid ja tahad kohe ka enesele kummutisse üht kahjutut kummitust. Tõeliselt armas ja südamlik raamat lastekirjanduse klassikast.
Parki saabub tähtis kivist tüüp ja kukub kõiki õpetama ja lamenti lööma. Midagi tuleks justkui väga tuttav ette, ei tea, kas tahab ka Nobeli rahupreemiat? Autorile omases täpses keeles ja isikupäraste piltidega tähendusrikas lugu, mis kõneleb palju enamast kui ülbest monumendist - hoopis parema ja õiglasema maailma igatsusest.
Grigori Oster "Kõrgem kommiteadus"
Kommisöömise aabits kõigile kommisöödikutele ja neile, kes püüavad lastele selgitada, et kommid on igavad ja neid pole vaja süüa (aga kraamivad öö hakul kohe oma varud kapist välja). Oster näitab, et kommid on oluline osa inimese menüüst, ja mina olen temaga tulihingeliselt nõus. Iiriseid kõigile!
Kamp lapsi otsustab kooliskäimise asemel kolida talveks saarele ja juhtuma hakkavad väga kummalised asjad. Seiklusraamat tänapäevasest Eesti elust, lahedad tegelased, tegevus lippab, pakub äratundmist, see raamat paneb lapsed lugema, proovige järgi!
Yorick Goldewijk "Filmid, mida kuskil ei näe"
Haarav ja salapärane raamat emata tüdrukust, kes satub mahajäetud kinos nägema filmi, mis viib ta ajarännule mööda mineviku tähenduslikke hetki. See on lugu oma hirmudega silmitsi seismisest, ajast, mälestustest, põnev ja lummav seiklus igas vanuses lugejale, eriti näiteks alates 10+.
Kui oskate end nagu minagi erakordse vilkusega ära määrida, tunnete otsekohe selle raamatuga sidet. Kriimik on mäkerdamise maailmameister, aga õnneks on tal ka leidlik oskus oma viperusi heaks teha, isegi kui oled kogemata seebiveega kogu linna üle ujutanud. Ka Tallinna linnavalitsusse kuuluks ära üks töökas Kriimik, kes kevadised tänavad tolmust puhtaks peseks.
MIDAGI SUUREMATELE RAAMATUSÕPRADELE:
Valeria Luiselli "Kadunud laste arhiiv"
Dokumentaalse maiguga romaan noore perekonna roadtrip’ist läbi Ameerika New Yorgist Mehhiko suunas. Lugu põimib olevikku ja minevikku, loomeinimeste ambitsioone ja kooselu kompromisse poliitiliste ja ajaloolisete sündmustega, neist kaalukaimad indiaani põliselanike saatus ja Kesk-Ameerikast USA-sse rändavate lapspõgenike teema. Luiselli on üks kaasaaja põnevamaid autoreid, tema loomingus segunevad isiklik ja ühiskondlik, fiktsionaalne ja dokumentaalne aines.
Natalia Ginzburg "Perekonnaleksikon"
Petlikult argine lugu ühe värvika perekonna elust 1920.-1950. aastate Itaalias Mussolini režiimi tõusu taustal. Igapäevaste koomiliste sündmuste taustal, mille mootoriks on kahtlemata autokraatlik ja värvikate seisukohtadega isa, avaneb ajastu aina kasvava poliitilise pingega. Romaanis räägitakse ka kuulsa itaalia kirjastuse Einaudi loomise lugu, lehekülgedel liiguvad nii Natalia toimetajast abikaasa Leone Ginzburg kui ka kirjanikud Carlo Levi ja Cesare Pavese.
Margaret Atwood “Vanad beibed metsa sees”
Väljend “babes in the wood” viitab abitule inimesele, kes seisab silmitsi uue või keerulise olukorraga. Atwoodi lühijutukogumik räägib seekord vananemisest. Siin on tuttavaid tegelasi suurepärasest novellikogust “Ebakõlad” (Eesti Raamat, 2008, tõeline pärl!), aga ka eraldiseisvaid tekste. Atwood navigeerib loost loosse talle omase selge sõna ja vaheda huumoriga ning näitab meile maailma eelkõige naise positsioonilt, see kõik on nauditav psühholoogiline tulevärk. Kel hammas verel, võib välja otsida ka Atwoodi värske autobiograafia “Book of Lives: Memoir of Sorts”, mis keskendub loomingule ja kus saab kaasa muiata juba esimesel leheküljel.
Kolm sügavalt inimlikku ja tundlikku jutustust hoolimisest, armastusest ja halastusest, hea alustus Fosse loominguga tutvumiseks. Autori kordav ja samas minimalistlik stiil vajab pisut harjumist, aga tugev tundelaeng ja hingeliigutus on garanteeritud. Fosse lugemine tekitab kõikehõlmavat lähedusetunnet, mida on tänapäeva maailmas väga vaja.
Autobiograafiline romaan norra ühe kuulsaima draamanäitleja sulest, kes oli muuhulgas Ingmar Bergmani abikaasa ja kirjanik Linn Ullmanni ema. Loomingust ja filmidest, töö ja emaduse ühendamisest, otsingutest ja kriisidest, ühe erakordse naise julgest elust. Bergmani laste ja naiste sulest saaks kokku terve riiulitäie raamatuid, sinna kuulub ka Käbi Laretei kirjanduslik looming.
F. Bordewijk "Karakter. Romaan isast ja pojast"
Hollandi klassiku romaan sellest, kuidas peresuhted solvumise, kangekaelsuse ja kättemaksu ajel tõeliselt hapuks pööravad. See on omamoodi linnainimese “Tõde ja õigus” - meeste vägikaikavedu, kus põrkuvad patriarhaalsed ambitsioonid ja kinnisideed, kihk tõusta eluredelil iga hinnaga, põhjuseks armastuse ja läheduse puudus. Loo taustal joonistub eredalt välja 1930ndate Rotterdam ja tollane töölislinna elulaad. Mõjuv psühholoogiline romaan on kirjutatud sirgjoonelises ilustamata keeles, raamatu põhjal on tehtud ka film, mis võitis 1998. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.