Valmisolek vastupanuks

Kolmeosalise sarja ülesanne on lugeja ettevalmistamine võimalikuks sõjaliseks konfliktiks lähiaastatel - anda juhised, milliseid ettevalmistusi teha, kuidas käituda hübriidsõja või lahingute tingimustes, kuidas osutada nii relvastatud kui relvastamata vastupanu. Sarja lugemine ja näpunäidete järgimine aitab ehitada meie heidutusvõimet. Peamine eesmärk on konflikti vältimine ja kahtlemata vastane eelnevalt hindab, kuivõrd valmistunud me ühiskonnana oleme. Kui riigil ja jõuametitel on omad plaanid, siis rohujuuretasandil ettevalmistuste tegemine ning sellealane harimine on jäänud vaeslapse ossa. Just seda lünka antud sari likvideerib. Esimene osa on keskendunud ettevalmistustele enne konflikti puhkemist - riskide hindamisele ja plaanide koostamisele. Oma oskuste, võimaluste ja varude kaardistamine - mida on vaja juurde õppida ja hankida, mis saab perest ja lemmikutest. Väga praktilised nõuanded kuluvad ära nii pisema looduskatastroofi korral kui ka internetipettuste vältimisel. Läbimõeldud ja plaanijärgne elukorraldus aitab igapäevaseid kulusidki kokku hoida, kuna emotsiooniostud jäävad tegemata. Raamatu ülesehitus on ajaskaalal tänasest päevast võimaliku konflikti algushetkeni ja läheb vastavalt detailsemaks. A5 kõvade kaantega formaat on mõeldud kaasas kandmiseks ning oma märkmete, plaanide ja loendite koostamiseks. Selleks on ette nähtud tühjad tabelid ja täidetavad mallid - kirjuta sinna julgesti, kuna märkmetest koos raamatu sisuga moodustub lugeja isiklik plaan. Meie igapäevane elukorraldus on hapram kui arvame - piisab, kui suurem kaubalaev laseb õiges kohas ankru vette ja juba on meie internetiühendus välismaailmaga küsimärgi all ning elektri hind mitu korda kallim. Paljusid neist riskidest on võimalik ennetavalt vältida ja on võimalik, et naaberriik jätab sigadused tegemata kui neist pole tema jaoks loodetud kasu. Koju varutud makarone ei pea kohe maasse kaevama, aga vajadusel peab olema vastav koht eelnevalt välja valitud. Meie maapõu on täis sinna peidetud esemeid – peale II maailmasõda, kui algas kolhooside moodustamine, kaevati sinna isegi hobutööriistu. Meie esivanemad ei olnud rumalamad, nad tegid seda vajadusest lähtuvalt ja paraku on käes aeg, mil peame turvalisusele ja kestmajäämisele uuesti mõtlema. Siiski on läinud aeg edasi ja metsavennaromantika tänapäeva ühiskonna ning tehnika arengu juures ei ole enam reaalne - tuleb kombineerida vanu tarkusi uute võimalustega. „Kui küsite minult, kas ma soovitan seda raamatut lugeda, siis vastan kõhklemata: tehke seda, ehk jääb midagi külge, mis võib osutuda ühel hetkel vajalikuks või isegi elupäästvaks.” Riho Ühtegi kindralmajor”