Peab kohe alguses märkima teose iseloomustuseks: “Üheksakümnendad olid surmavalt karmid ajad”. Mitte kunagi ei tahaks neid aegu tagasi. Kuritegevus lokkas ja kontrollida seda oli äärmiselt keeruline. Paljud tahtsid olla kuritegelikud autoriteedid ja bossid. See aga oli hoopis teiste arusaamadega maailm, kus kehtisid ainult kirjutamata reeglid. Vanglad oli see koht, kus kuritegelikud kasvandikud oma koolituse pidid saama. Vanglas pidi ellu jääma mitte füüsiliselt vaid vaimselt. See oli nn kontroll, kas psüühika murdub või mitte. Ajad olid lausa nii karmid, et tänapäeva ühiskonnas ei suuda ka autor ise ega ka teised, tolle ajastu inimesed uskuda, et ajastud olid just nii tapvalt karmid.