Tere, väike Ingerimaa-sõber! Ingerimaa – see on maa ümber suure Peterburi linna. Ta ulatub Soome lahte suubuvast Narva jõest kuni Laadoga järveni, põhja suunas laiub ta Karjala maakitsusele ja lõuna suunas Oredeži jõe kallastele. Kokku umbes 15 000 ruutkilomeetrit. Läbi Ingerimaa voolab mitu suurt jõge Laukaajoki, Hevaanjoki, Inkerejoki. Jõgede vahele jäävad suured põllud, metsad, sood. Ingerimaal elas väikseid soome-ugri rahvarühmi – vadjalasi, isureid ja soomlasi. Meie raamat ongi kokku pandud ingerisoome vanaemade ja vanaisade juttudest. Piilume veidi piltide kaudu nendesse lugudesse. Lugudesse, mille nad võtsid kaasa, kui Ingerimaalt pidid ära tulema, asudes elama alul Soome-, sealt välja saadetuina Vene- ja lõpuks aga Eestimaale. Mõned lood selles raamatus on ingerisoome murdes. See keel on väga sarnane soome keelega, aga leidub palju ka omi sõnu. Ühes külas räägiti seda pisut üht-, teises teistmoodi. Lauludes on see keel püsinud tänini. Ingerimaal kulges elu külades, kust naised käisid hiigelsuures Piiteri (Peterburi) linnas piima, mune ja muid talusaadusi müümas. Mehed käisid linnas voorimeesteks. Kaugemad külad toimetasid rohkem omaette. Kui meri oli lähedal, siis käidi muidugi ka kalal. Ja metsast saadi seeni, marju. Aga kalameestegi peredel olid väiksed peenramaad ja mõned koduloomad. Kasvõi kass, kel sageli nimeks Mirri ja koer nimega Halli või Musti. Et Ingerimaa lugudes, lauludes ja piltides kaotsi ei läheks, lisa sinagi nüüd siia oma värvid!