Veetka talu lugu ehk kuidas linnatüdrukust Metsamoor sai

Mõtlen sageli, et kui nooremana oleks olnud selline teadlikkus nagu elukogemusega on tulnud, kuidas siis oleks kõik elus kulgenud. Kuidas vahendada noortele kogemust, et eelkõige armasta ja austa iseennast, siis jaga seda mehega ning seejärel vahendage see koos lastele, kuidas teha hobist töö ja siduda see perega, kuidas õppida nautima elu, kuidas võtta vastutus pere tervise eest? Kirjutades seda raamatut, laotasin oma elurollid enda ette ritta, iseenda jaoks ja tegin süvaanalüüsi oma sisemisele minale. Arvan, et inimesed peaksid endale andma võimaluse rääkida ka teistele oma lugusid, sest siis me just kui loeks mitut eluraamatut korraga ning meis käivituvad äratundmise, kaasatundmise ja ühtetundmise energiad. Oma lugude meenutamine, kronoloogiasse asetamine, kirjapanemine, korrigeerimine on parim teraapiavorm. Tekib palju seoseid ja ühendussildasid juhtunud sündmuste vahel ja ühel hetkel saadki teadlikuks, miks nii või teisiti oma elu elanud oled. Ehk tekib Sul seda raamatut lugedes tunne kirja panna oma lug esialgu kasvõi iseendale.