Mira on elanud neli aastat Maremma dominikaanlaste kloostris. Kui Lorenzo de Medici ta tagasi Firenzesse kutsub, kardab Mira, et mälestused, mis ta elu igaveseks muutsid, kerkivad taas esile. Õnneks jäävad mälupildid Pazzide atentaadist Medicite perekonnale uduseks. Miral seisab ees kihlus Enzo di Pierfrancesco de Mediciga, sellele keskendumise asemel veedab ta aga pigem aega hoopis Sandro Botticelli töökojas. Uurides taimi, abistab ta kunstnikku „Primavera“ loomisel, kuid kohtab seal iga kord ka ilusat kaardiväelast Riccardot. Lisaks poseerib ta isegi Botticellile. Kui aga üks kolmest graatsiast leitakse surnuna ja veel üks modell ära kaob, hakkab Mira mõtlema, mis on tegelikult „Primavera“ tähendus ja kas ta ehk ka ise ohus ei ole …