Võrguefekt

Ta nimetab end Mõrtsukbotiks, aga ainult siis, kui keegi pealt ei kuule. Ta muretseb nende habraste inimeste pärast, kes temaga koos töötavad ja on hakanud teda usaldama, aga varjab seda muret teiste eest. Ta kinnitab endale, et see on talle kõigest tööülesanne. Ent kui nad kinni võetakse ja üks vana sõber minevikust vajab hädasti abi, peab Mõrtsukbot valima tegevusetuse ja drastiliste meetmete vahel. „Võrguefekt“ on viies raamat sarjas „Mõrtsukboti päevikud“, millesse kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde. Käesolev kogu on veel selgelt pärit Ballardi ulmeperioodist, nii kohtubki lugeja neil lehekülgedel laulvate taimede, inimtujusid tajuvate ja neile reageerivate hoonete, valgusele ja eri objektide lähedalolekule reageerivate maalide, heliskulptuuride, luulemasinate ja pilveskulptuuridega. Kogumikule nime andnud täisautomatiseeritud dekadentlikus tuleviku luksuskuurordis hargnevates lugudes uurib kirjanik eelkõige inimpsüühe süngeid maastikke ja nurgataguseid, olles üheks säravaimaks näiteks sellest, kuidas uue laine ulme pöördus kosmosehõlve ja tehnoloogilise tuleviku juurest inimese sisekosmose rajamaadele. Teisalt on neis lisaks ulmelistele ekstrapolatsioonidele tugevalt esil kirjaniku sürrealismi kalduv jutustamisstiil ning tegelaste psühholoogiline laialilagunemine, Salvador Dalíle omased kõrbemaastikud segunevad Carl Gustav Jungi kirjeldatud arhetüüpidega.