Winteri aed – sellist nime kannab idülliline aiakoloonia väljaspool linna, kus kõik lopsakalt kasvab ja areneb, nii taimed kui ka loomad, kus vanad istuvad õhtuti viiulit mängides verandal, vanemad kiigutavad sülelapsi ja õuekoerad lakuvad laste marraskil põlvedelt verd.
Winteri aed – see on igatsuse koht, kuhu linnukasvataja Anton naaseb koos oma naise Frederikega pärast aastatepikkust elu linnas, kui maailm käriseb kõikidest õmblustest ja teiseneb: majad ja tänavateread lagunevad, metsloomad tungivad eesaedadesse ja tagahoovidesse ning inimeste uni on raske unenägudest, milles elu, nii nagu seda seni on elatud, lõpeb.
Oskusliku keelekasutuse ja tundeliste piltidega jutustab noor Austria kirjanik Valerie Fritsch lagunevast maailmast. Ja kahest inimesest, kes armuvad teineteisesse lootusetult siis, kui olevik ei tõota enam midagi head ja tulevik peab tõenäoliselt jääma unistuseks.