1936. aasta augustis toimunud Berliini olümpiamängud kujunesid
20. sajandi esimese poole suurimateks. Natsirežiimi poolt
propagandaüritusena korraldatud mängud püstitasid rekordeid,
mis pidasid olümpialiikumises ajaproovile vastu aastakümneid.
Eestile kujunesid Berliini olümpiamängud erakordselt
edukaks. Võideti seitse medalit – rohkem kui kunagi varem või
hiljem on sinimustvalge lipu all olümpiamängudel suudetud.
Mängude üheks suurimaks kangelaseks tõusis maadleja Kristjan
Palusalu, kes esimese ja seni ainsa raskekaallasena maailmas
võitis olümpiakulla nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses.
90 aastat tagasi – detsembris 1936 – nägi ilmavalgust
esimene eestikeelne olümpiaraamat „Berliini olümpiamängud
1936“, mille oli koostanud kirjanikust spordimees Aleksander
Antson. Nii pandi Berliini olümpia järel Eestis alus unikaalsele
olümpiaraamatute traditsioonile. Käesolevaga ilmub niisiis
Berliini mängudest teine, kaasaegsem ja täiendatud variant,
mis jätkab kahe maailmasõja vaheliste olümpiamängude
raamatusarja.