Esseerubriigis meenutab kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt president Lennart Meri riigivisiiti Soome, millest möödus tänavu 30 aastat. Käsitluste osas uurivad Kersti Lust ja Hannaliis Jaadla Mulgimaa näitel, kuivõrd lasterikkad olid eesti maainimeste pered 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Henn Käärik vaatleb, kuidas suhtus Kolmanda Riigi elanikkond Türgisse ja Jaapanisse. Anu Kannike annab ülevaate Stalini ajal Tartu Riiklikus Ülikoolis õppinud tudengite argielust. Dokumendirubriigis vaatlevad Karl Kristofer Alp ja Marju Luts-Sootak Jüri Uluotsa okkalist teekonda kõrgesse kirikuametisse. Fotonurk esitleb ülesvõtteid möödunud sajandil pildile püütud lastest. Eve Annuk toob Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist lugejate ette kirjad, mille läkitas 1930. aastatel Hispaaniast Eestisse kirjanik Reed Morn. Eesti raamatu aastale pühendatud rubriigis viib Jüri Kivimäe lugeja katekismuseajastusse, mil nägid trükivalgust esimesed eestikeelsed raamatud. Ajaloofilosoofia rubriigis vaeb Juhan Hellerma küsimust, kas ajalugu tohib olla olevikukeskne. Arvustuste rubriigis tutvustab Enn Küng Enn Tarveli raamatut „Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil“ ja Toivo Kikkas mullu ilmunud teost „Georg Leets. Sõjandusest ja kilde minevikust.“ Varia rubriigis annavad Kristi Viiding ja Lucie Storchová ülevaate Prahas toimunud rahvusvahelisest konverentsist „Moskoviitide kujutamine varauusaegsetes tekstikultuurides“ ning Birgit Kibal vaatab tagasi kahele möödunud aastal peetud arhiivialasele konverentsile.