KAOTATUD SIDEMED TEINE VÕIMALUS ARMASTADA Rohesilmsele lembelinnule: Me kohtusime viisteist aastat tagasi sel päeval, mil viisin oma asjad New Yorgi ülikooli ühikatuppa, mis oli Seenioride Majas Sinu oma kõrval. Sa nimetasid meid lähedasteks sõpradeks. Mulle meeldib mõelda, et see tähendas midagi rohkemat. Me ei elanud muust kui põnevusest leida end muusika (Sina olid vaimustuses Jeff Buckleyst), fotograafia (mina ei suutnud lakata Sind pildistamast), Washington Square Parkis kolamise ja kõigi nende imelike asjade kaudu, mida tegime, et raha teenida. Sel aastal sain ma enda kohta rohkem teada kui kunagi varem. Ometi miskipärast see kõik lagunes. Me kaotasime kontakti suvel pärast lõpetamist, kui mina läksin Lõuna-Ameerikasse National Geographicu juurde tööle. Kui tagasi tulin, olid Sa läinud. Ma mõtlen ikka veel, kas ma käisin Sulle...