Üha enam populaarsust võitev autor Ogawa Yōko (snd 1962) alustas oma kirjanduslikku tegevust 1980. aastate lõpul ning on tänaseks avaldanud üle 20 romaani ning teda on pärjatud kõikide Jaapani olulisemate kirjandusauhindadega. Lausa mitme auhinna vääriline on olnud ka „Majapidaja ja professor“ (2003), mis räägib piiratud mälukestvusega professorist, tema juurde saadetud majapidajast ja viimase pojast, keda professor kutsus Ruutjuureks. Igal hommikul võtab professor majapidaja vastu mõne arvuga seotud küsimusega. Mis iganes arv ka vastuseks ei ole, on professoril alati selle kohta midagi fenomenaalset öelda. Ogawa Yōko lihtsas ja pretensioonitus keeles kirjutatud romaani lugemine on otsekui vaatamine selgesse vette. Sellesse maailma sukeldudes haaravad lugeja endasse jõud, mida võib pigem tunda kui näha. Kes on see naine, kelle pilt on peidus pesapallikaartide alla peidetud väitekirja vahel? Kas professor suudab armastada kedagi, keda ta ei mäleta? Kas Tigers võidab? Ja loomulikult: kust arvud tulevad? Kui me professorisuguselt inimeselt matemaatika võlukunsti õpiksime, oleksime me palju targemad…