Lehekülgi: 224
Investori arutule õhinale järgneb tihti põhjatu meeleheide, kirjutab matemaatikaprofessor John Allen Paulos raamatus „Matemaatik mängib börsil“, lahates nii investeerimismaailmale omaseid paradokse ja mõistatusi kui ka totaalseks katastroofiks osutunud isiklikku armusuhet WorldComiga aktsiatega.
Tänapäeval on WorldCom petuäri sünonüümiks, kuid õndsatel 1990ndate lõpuaastatel oli sel seljas eduka kõrgtehnoloogiliste sideettevõtete kugistaja pintsak. Erinevalt paljudest toonastest internetifirmadest küündis WorldComi käive 25 miljardi dollari kanti, klientide arv aga muljetavaldava 25 miljoni ligi. Kuigi praegu peetakse ettevõtte toonast tegevjuhti Bernie Ebbersit parajaks piraadiks, nähti siis temas vahvat mõõgakangelast. Tehnoloogiaguru George Gilder ise laulis kogu ettevõtmisele tulist kiidulaulu.
„Olles juba aktsiad ostnud, hakkasin nagu muuseas mõtlema, et miks mitte osta veelgi rohkem,“ tunnustab Paulos oma toonast üsnagi arulagedat mõttekäiku. „Ma ei pea ennast õnnemänguriks, kuid sundisin end mõtlemisest loobuma, sundisin end lihtsalt tegutsema ja sundisin end ostma juurde WCOM-i aktsiaid, mis maksid märkimisväärselt rohkem kui need vähesed, mis mul juba olid. Kusjuures need ei jäänud ka minu viimaseks aktsiaostuks,“ kirjeldab Paulos aega, mil tema ratsionaalne meel ajutiselt areenilt lahkus.
Lugejal ei tarvitse siiski peljata lääget kirjeldust sellest, kuidas Paulos püksata jäi. Selle asemel uurib ta nii enda kui ka teiste investorite kogemuse pinnalt investeerimismeetodeid ning probleeme nagu näiteks:
• kas turg on efektiivne või pigem juhuslik;
• kas tehnilise ja fundamentaalse analüüsi taga on midagi;
• kuidas mõõta riski;
• milline roll on kognitiivsel illusioonil;
• aga argiteadmisel;
• millised on kõige levinumad pettused;
• mida kujutavad endast optsioonid, portfelliteooria, lühikeseks müük ja efektiivse turu hüpotees;
• kas normaaljaotuse Gaussi kõver seletab turu kohatist äärmuslikku volatiilsust;
• aga fraktalid, kaos ja teised ebastandardsed tööriistad?
Nii nagu tarkus ja rikkus on kaks iseasja, on vahe ka selles, kas teil on õigus või on teil õigus turu kohta, on Paulos veendunud. „Teil võib olla valedel põhjustel õigus ja te võite õige arutluskäiguga jõuda valele järeldusele. Võrrelge seda looga õpetajast, kes palub õpilastel öelda kaks asesõna. Kui keegi vabatahtlikult ei vasta, küsib õpetaja Tommylt, kes ütleb: „Kes, mina?“ Börsi silmis on Tommyl õigus ja kuigi ta emakeeles ilmselt „viit“ ei saa, teenib ta palju raha.“
