Eesti arhitektuuripreemiad 2025 / Estonian Architecture Awards 2025

Arhitektuuripreemiate aastaraamatust leiab 2025. aasta parimad näited nii ühiskondlikest hoonetest, maastikuarhitektuurist, elamutest kui ka muust arhitektuuriga seotud tegevustest. Kõik objektid on läbinud Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu žüriide tiheda sõela ning annavad hea ülevaate Eesti professionaalse arhitektuurikultuuri hetkeseisust. Sissejuhatuseks Nõudlikkus ruumi suhtes Arhitektuuripreemiate raamat koondab endasse 2025. aasta parimad, kelle on välja sõelunud arhitektide ja maastikuarhitektide erialaliitude ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriid. Lisaks valitakse parima lõputööga arhitektuuritudeng ning ajakiri MAJA annab välja preemia ajakirja veergudel ilmunud parima artikli eest. Võrdlemisi kirju pilt, mis ei pretendeeri ülevaatlikkusele arhitektuurimaastikust ja mis teistsuguste nominatsioonide ja auhindajate korral oleks kindlasti teistsugune. Kui eelmisel aastal sai tõdeda, et laureaatideks valiti projektid, mis ei ole traditsioonilisel kombel „tugevad“ ega „solistid“, siis tänavune arhitektuuri peapreemia läks Saltole kahe erakordselt andeka maja eest. Saku gümnaasiumi põhikool ja staadionihoone on võrdlemisi hajusas keskkonnas paiknedes paratamatult solist, ent see pole Salto majade juures kunagi peamine. Oluline on muuta ruum huvitavaks ja samas logistiliselt selgeks, tõsta klaasseinaga palliplats keset koolimaja ning teha selle ette perfektne ringikujuline hoov – kujund, mis juba iseenesest loob turvatunnet ja soovi koos olla. Aasta parimas majas on ka aasta parim interjöör, Pille Lausmäe büroo loodud kooliruum on hele, ajatu, liikumisi suunav ja detailideni läbimõeldud. Saku kool tähistab ka jätkuvat Eesti uue kvaliteetse kooliarhitektuuri võidukäiku, mis on kestnud üle kümne aasta ja mida võiks vaatamata käimalükkamisraskustele siinse arhitektuuripoliitika kõige edukamaks väljundiks pidada. Tallinna Linnateatri uus hoone vanalinna rüpes on igas mõttes kordumatu projekt, vanalinnas maa alla ehitamine ja teatrihoone kui selline on miskit, mida niipea uuesti ette ei võeta. Läinud aastal valmis ka teine Tallinna tellimusel tehtud hoone, Kadrioru pargi aednikemaja ehk oranžerii (Karisma). Utilitaarse sisu uhkesse vormi valanud klaasmajas peegeldub Euroopa kuninglike kasvuhoonete traditsiooni, mis keiserliku suvituskultuuriga läbipõimunud Kadriorus polegi nii võõras. Loodetavasti jätkab seni tellijana suhteliselt tagasihoidlik olnud Tallinn avalikele objektidele arhitektuurikonkursside korraldamist ja valimistsüklite kiuste ka nende elluviimist. Kuivõrd arhitektide liit korraldab üle aasta parima elamu valimist, on tänavu valikus ka mõned suvemajad – ootuspäraselt puidust, linnakärast eemal, keset loodust, kohad vaadete ja iseenda nautimiseks. Huvitava ruum-ruumis sümbioosi loob KTA kavandatud Eksi boks, mille metsikuvõitu fassaad sulandub kameeleonina Pada mõisa poollagunenud karjakastelli müüride vahele. Kaasaegseid mugavusi pakkuv pesa soosib mõtisklemist ümbritseva mõisa hääbumatu ilu üle. Laureaadiks tunnistati hoopis ABMA arhitektide loodud väike linnamaja ühes Tartu sisehoovis. Endisest garaažist ehitasid endale kodu arhitektid ise, tulemus on kompaktne, ruumiliselt vaheldusrikas ja oma pretensioonituses sümpaatne. Selliseid tagahoovileide ja omanikke, kes varemetes potentsiaali näevad, võiks meie ajalooliselt üsna mitmekihilistena säilinud linnades kõvasti rohkem olla. Võidukäiku jätkab ka maastikuarhitektuur, õigemini on ta muutumas üha normaalsemaks osaks igast arendusest. Sealjuures on ilmsed ka suunamuutused, muruväljast lilleklumbiga keskel oleme jõudnud tundlikuma, loomulikuma ja elurikkama haljasruumi juurde. Pelgulinna gümnaasiumi aed, Pelgulinna kogukonnaaed ja ajutine parkla Ülemiste City’s on piisavalt erinevad, et näidata maastikukujunduse ampluaad. Pole kahtlust, et üks hea suunanäitaja arhitektuurimaailma suundumustest on näitused, aga ka muud väljal toimivad praktikad. Valga arhitektuuriresidentuuri Vares tunnustati nende tegutsemise eest ruumikultuuriga laiemalt ja seda väljaspool tavapäraseid „jõustruktuure“ nagu tellija, ametnik või ehitaja. Pealegi tegelevad nad Valgaga, linnaga, mille enamik mainitud struktuure on lootusetuks tembeldanud. Sõelale jäänud näituseid vaadates torkab silma noorte praktikute panus – nii Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kui ka EKA galeriis väljas olnud silikaaditeemalise näituse autorid on 2020. aastate alguses ülikooli lõpetanud ja ellu astunud arhitektid, kelle mõtlemist on mõjutanud kliimakriis, ebakindlad ajad, idee ringmajandusest. Veneetsiasse viidud soojustamisinstallatsioon oli sama tabavalt irooniline kui kunagine gaasitoru – renoveerimine ja energia on omavahel seotud ja poliitiliselt laetud teemad. Noore kunstiajaloolase Grete Tiigiste kureeritud näitus Tallinna olümpiaehitusest on näitusena magus materjal. Olümpiaobjekte muidugi teatakse, ent seda suurejoonelist ja linnaehituslikult põnevat etappi meie lähiajaloost pole arhitektuuriuurimuses eraldi fenomenina vaadeldud. Kai Lobjaka koostatud Bruno Tombergi näitus on ülevaade ühe kohaliku disaini isakuju loomingust, kes ei tegelenud ainult esemekujundusega, vaid püüdis seda tegevust ka mõtestada ja õpetada – disaini leiutada. Modernist, kes uskus, et disaini abil saab kujundada mõtte- ja elulaadi. Omal kombel pole see usk kuhugi kadunud, ka siia kaante vahele kogutud parim arhitektuur peaks kujundama meie soove ja käitumist ning muutma meid nõudlikumaks linnaruumi, keskkonna ja nende osiste suhtes. Triin Ojari Toimetaja ENG Estonian Architecture Awards 2025 The Architecture Awards Yearbook 2025 features the best examples of public buildings, landscape architecture, residential buildings and other activities in the field of architecture. All works have been carefully filtered by the juries of the Estonian Cultural Endowment, the Estonian Association of Architects and the Estonian Association of Landscape Architects and provide a good overview of the current state of professional architectural culture in Estonia. Introduction Insistence on High-Quality Space The book of architecture awards brings together the best works of 2025, ѕelected by the juries of the professional associations of architects and landscape architects and the Endowment for Architecture of the Estonian Cultural Endowment. The picture we see does not claim to provide an overview of the current architecture scene, and it would definitely be different with different nominees and juries. The grand prize this year was awarded to Salto for two exceptionally clever buildings. Situated in a sparse environment, the basic school and sports building of Saku Secondary School inevitably become focal points, but that’s not the main point. The key idea is to make the space interesting but logistically clear, placing the ballcourt with glass walls in the middle of the building with a perfectly circular courtyard in front of it – a shape that in itself provides a sense of security. The best building of the year also includes the best interior of the year – the school interior by Pille Lausmäe’s office is bright, timeless and well considered to the smallest detail. The school in Saku marks the triumph of new high-quality school architecture in Estonia in the past decade and could be considered the most successful outcome of the local architectural policy. The new building of Tallinn City Theatre in the heart of the Old Town is a unique project in every way, as constructing underground in the medieval centre and the building itself are both unique phenomena that will not be repeated any time soon. Let’s hope that Tallinn, which so far has been a rather modest contracting authority, will continue to organize architecture competitions for public buildings. Since the Association of Architects organizes the best residential building competition every other year, this year’s ѕelection also includes some summerhouses – as expected, made of wood, away from the city noise, places to enjoy the views and oneself. An interesting space-in-space symbiosis is featured in the Ex’s Box by KTA, with its wild-looking façade blending in with the walls of the half-ruined cattle shed of Pada Manor. The winning entry, however, is a small townhouse by ABMA Architects in a small yard in Tartu. The architects built a home for themselves out of a former garage, the result is compact, spatially diverse and charming in its unpretentiousness. Landscape architecture also continues to triumph, or rather, it is becoming an increasingly standard part of every development. The garden of Pelgulinna Secondary School, Pelgulinna Community Garden and temporary parking lot in Ülemiste City are sufficiently different to illustrate the wide scope of landscape architecture. The architectural residency Vares in Valga was recognized for their work with spatial culture at large and outside the usual “power structures” such as client, official or contractor. Exhibitions are marked by the contribution of young practitioners – the authors of the Estonian pavilion at the Venice Biennal as well as the silicate brick exhibition at EKA Gallery are architects who graduated in early 2020s, with their beliefs shaped by the climate crisis, uncertain times and the idea of the circular economy. The exhibition curated by Grete Tiigiste on the Olympic buildings in Tallinn is an attractive material for an exposition, as this grandiose and exciting phase in our recent history has not been considered as a separate phenomenon in architectural research. The exhibition on Bruno Tomberg curated by Kai Lobjakas is an overview of the works of the father figure of local design history who was not only active in the design practice but also tried to conceptualise the activities and thus invent design. A modernist who believed that design could help to shape one’s way of life and thinking. In a way, this belief has not dissolved, the best examples of architecture gathered here should similarly shape our desires and behaviour, make us insist on a better urban space and environment as well as the elements constituting them. Triin Ojari Editor