Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste erinumber „Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid“ on Eesti Kunstimuuseumi viis aastat (2021–2025) vältava uurimissuuna „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“ üks väljunditest.
Kõnealune uurimissuund on peamiselt seotud Kumu kunstimuuseumi uurimis- ja näituseprogrammi ühe keskse eesmärgiga – (ümber)mõtestada ja näidata nii Eesti kui ka laiemalt Ida-Euroopa sotsialismiaja kunsti ning see on pühendatud erinevate kultuuride ja geopoliitiliste mõjusfääride ristumiskohas asuvale Baltikumile. Uurimissuund on tinglikult jagunenud kolmeks suuremaks alateemaks: uued meediumid ja materjalid kunstnikupositsioonide kujundajatena, Baltimaade ja Ida-Euroopa naiskunstnikud ning aja- ja regiooniülesed seosed.
Käsitledes küll vaid väikest osa Baltikumi hilisnõukogude perioodi kunstiprotsessidest, pakuvad käesolevasse kogumikku valitud juhtumiuuringud ühelt poolt lisateadmisi Baltikumi kunstist, aga toovad loodetavasti esile ka võimalikke uusi perspektiive, mis aitavad kirjutada Nõukogude perioodi kunsti dialoogilist, kriitilist, uusi teoreetilisi lähenemisi rakendavat ja rahvusülest ajalugu.
The current issue of the Proceedings of the Art Museum of Estonia is one of the deliverables of the Art Museum of Estonia’s five-year (2021–2025) research programme Art in the Baltic States During the Soviet Period: Regional Characteristics and Defining Interactions.
This line of research is related to one of the central objectives of the Kumu Art Museum’s research and exhibition programme: to analyse and highlight Estonian and, more broadly, Eastern European art of the Soviet era. The research programme centres on the Baltic region, located at the crossroads of different cultures and geopolitical spheres of influence and has been conceptually divided into three major sub-themes: new media and materials defining the artists’ positions, Baltic and Eastern European women artists, and cross-temporal and cross-regional connections.
While dealing with only a small part of the artistic processes of the late Soviet period in the Baltics, the case studies selected for the publication offer new insights into Baltic art and hopefully highlight novel perspectives that might help write a critical and transnational history of art in the Soviet period that applies new theoretical approaches and is based on dialogue.