Kirglik, ürgerootikast pakatav tundeluule, kus siiras, jõuline, süütu muinasjutu-usk kohtub naiseliku küpsusega. Inimesed kohtuvad. Kohtujad riimuvad. Või ka mitte. Hoovused ihus ja pinnal. Lähedus, nagu Sa tunned. Lähedus, nagu Sa pole tundnud. Ja see kõik sädeleb sõnavärvides. Piiga Tulen suitsude, loitsude ilmast Olin eelmises elus šamaan Tähetagusest tehtud on silmad Loodu südamest sõnumeid saan Kaelas kannan suurt aegade võru Käte märgiks on vägi ja loits Süümesügaval sündide sõnum Kumab puusades loojang ja koit Tulen taigade helkivast ilmast Hingelt taeva rändtuulte šamaan Kuulen lausumist tormide silmas Laulu kandeva huulile saan Sünnilt kõndude ajatus hõimus Elan veelinnurändude maal Öiti rännakutrummide võimul vaatan kotkaste silmadest maad