Mis on sõdade põhjus? Kuidas maailma rahumeelsemaks muuta? Selles rahvusvaheliste suhete tähtteoses, mis esimest korda ilmus 1959. aastal, analüüsib silmapaistev realistliku koolkonna esindaja Kenneth N. Waltz üksikasjalikult riikidevaheliste konfliktide olemust. Ta süveneb Püha Augustinuse, Hobbes’i, Kanti, Rousseau’ jt poliitfilosoofia klassikute, aga ka nüüdisaja psühholoogide ja antropoloogide teostesse, uurib nende pakutud seletusi sõdadele riikide vahel ning soovitusi, kuidas rahu saavutada ja hoida. Oma mõjukas käsitluses sõdade põhjustest eristab Waltz kolme „kuva“ (images): esimeses kahtlustatakse üksikuid riigijuhte või inimloomust, teises lähtutakse riikide sisemisest ülesehitusest ja kolmandas vaadeldakse rahvusvahelise süsteemi arhitektuuri. Stephen M. Walt tutvustab oma eessõnas Waltzi pärandit ja tema teoste olulisust tänapäeval. * Ühe raamatu väljaandmine eesti keeles võtab aega ja nii lihtsalt juhtus, et Kenneth N. Waltzi „Inimene, riik ja sõda“ langes ajale, mil Euroopas möllab täiemahuline sõda. Waltzi raamat kujutab endast suurepärast instrumenti, et mõista, miks see sõda algas, aga ka seda, miks paljud riigid ja inimesed sõja valguses just nii on käitunud. Lause „sõda puudutab meid kõiki“ on muutunud juba banaalsuseks, aga Waltzi analüüs annab sellele sisu. Sest Waltz puudutab nii üksikisiku, riigi kui ka riikidevahelist tasandit, mida ta nimetab kuvaks (image). Sõda on ühel või teisel viisil puudutanud igaüht meist, sellest ei pääse ka Eesti riik ja loomulikult seostub riikidevaheline kuva sõjaga. Üle poole sajandi tagasi kirjutatud teos on tugev just sellepärast, et näitab kindlaid seaduspärasusi, mis tekivad riikide käitumises ja omavahelises põrkumises. Sõja vältimise küsimusega on tegelenud paljud filosoofid ja Waltzi teene on näidata, kuidas see idee on aastatega arenenud. On hea, et säärast analüüsi on nüüd võimalik lugeda ka eesti keeles. – Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja Autorist: Kenneth Neal Waltz (1924–2013) oli Ameerika poliitikateadlane, Columbia Ülikooli ja Berkeley California Ülikooli õppejõud ning üks kõige silmapaistvamaid rahvusvaheliste suhete uurijaid. Ta võitles Teises maailmasõjas ja Korea sõjas. Waltz oli rahvusvaheliste suhete teoorias üks neorealismi ehk struktuurse realismi suuna rajajaid ja hiljem ühines kaitsva neorealismi koolkonnaga. Waltzi ideid on rahvusvaheliste suhete valdkonnas põhjalikult arutatud. Tema autoriteetseim teos „Rahvusvahelise poliitika teooria“ („Theory of International Politics“, 1979), rahvusvahelise jõudude tasakaalu süstemaatiline käsitlus, püsis ühena poliitikateaduse õpikutekstidest veel XXI sajandi algusaastail.