Romaani tegevus toimub tuumasõjajärgses maailmas, kus ei kehti seadused ega moraalinormid. Ja neis äärmuslikes tingimustes sõltub inimese elu paljudest teguritest, millest tähtsaimad on jõud ning strateegiline ja taktikaline mõtlemine.
Vabatahtlik eriväelane Vladislav saadetakse koos kaaslastega võimatule missioonile: neil tuleb ületada rindejoon ja teha kahjutuks stardiseadmed, mille abil Venemaa kavatseb välja tulistada tuumalõhkepeadega raketid. Neil õnnestub kahjutuks teha üks rakett, paraku näevad nad, kuidas stardivad kaks raketti ja võtavad suuna lääne poole …
Pärast eksirännakuid jõuab Vladislav ühte sõjast laastatud Ukraina külla. Ta otsustab kogukonda aidata ja võtab juhtimise enda kätte. Ta tegutseb õigluse nimel, kuni avastab, et on muutunud kiskjatega võideldes ise kiskjaks.
„Kaose väli“ on põnevik, mis köidab lugejate tähelepanu viimase leheküljeni. Autori loodud tegelased on tugevad isiksused, ühtviisi nii karmid kui ka haavatavad, kes raskusi trotsides otsivad vastust küsimusele: kus lõpeb headus ja algab kurjus?
“Raamat on põnev, tempokas, ettearvamatu. Selles ei ole pikki igavaid kirjeldusi, romantikat ega mahu jaoks kirjutatud kõrvaltegevusi. See on raamat, mille mees kirjutab meestele. Kirjutasin selle, sest olen palju lugenud ja ma ei ole leidnud selliseid raamatuid, mis oleks piisavalt teravad ning milles oleks eriti tugevad isiksused. Hindan raamatus realistlikkust ja seega kasutasin enda teadmisi sõjastrateegiatest, relvadest, tehnikast ja taktikast, et realism ka minu teoses väljenduks.”
Kalev Kerge, autor
***
Kust läheb piir, kus ellujäämisinstinkt muutub kurjuseks?
***
Esimesena kasutas tuumarelva Venemaa. Tabamuse said Lääne-Ukrainas ja Poolas asuvad sõjaväebaasid. Sellele vastas omakorda NATO, pommitades tuumarajatisi Venemaal. Jah, venelased võitsid sõja, aga selleks oli vaja terve maailm ära hävitada. Moskvat ei ole enam ega ka Peterburi ja teisi suurlinnu. Elektrit pole, telerid ega raadiod ei tööta, elektromagnetimpulss on kõik ära küpsetanud.
***
„Kaose väli“ tõi mu silme ette tempoka arvutimängu, kus peategelane, käed ees, tormab ohtu trotsides ja pisut ekseldes mööda sõjalaastatud maad kui labürinti, seda avastades ja tundma õppides, ning materdab maha kõik pisutki kahtlased vastutulijad, et haarata endale parem relvastus ja rohkem varustust. Kui ei tormaks, siis lugu polekski. See tempokas, laia haarde ja üha avarduva maailmaga märulilugu (kindlasti mitte vaid seiklusretk) on lugemismaterjal John Wicki ja MacGyveri kirglikele austajatele.
Kindralmajor Enno Mõts, Eesti sõjaline esindaja NATO ja EL-i juures
„/.../ Ma räägin teile, mis on kõige suurem kurjus planeedil. Arvamus, et homne päev on millegi poolest parem kui tänane. /.../“ Just nõnda kirjeldab üks raamatu kõrvaltegelastest autokraatlikele riigijuhtidele omasest mõttelaadist tuleneva ning antud juhul tuumasõja ja sellele järgneva üleilmse kaoseni viiva olukorra puhkemise tagamaid. Alles jääb „Kaose välja“ peategelase Vladislavi ja üksikute kaasteeliste elu ja õigluse eest võitlemine, kus inimlikkus ja armulikkus on alla vandunud brutaalsele vägivallale. Lahingustseenidest kubisevas teoses tagab professionaalne sõjaline väljaõpe, inimeste juhtimisoskus ja distsipliin vastase ees alati eelise. Ellujäämise jaoks on lisaks vaja kübekest sõduriõnne.
Major Martin Kukk, Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja
Suure kirjandushuvilisena ja kaitseväelasena julgen öelda, et see raamat on kirjutatud täpselt sellises stiilis, nagu mulle meeldib. Kõik sündmused on kirjeldatud konkreetselt, täpselt ning liigsete ja lohisevate kirjeldusteta. Raamatut oli ikka väga raske käest panna. Põnev, sütitav sündmustik. Kogu aeg oli tegevus, lugu arenes loomulikult, kerides pidevalt pinget ilma järeleandmisi tegemata.
Vanemseersant Sirli Mürk, veteran
Kalev Kerge raamat on kirjutatud teemal, mis ennustatavalt inspireerib täna ja edaspidigi paljusid autoreid. Selleks on kaheldamatult suurim sõda Euroopas peale II maailmasõda –
nimelt Ukrainas. Raamatu tegevustik kirjeldab, kuidas Venemaa agressioon vallandab lõpuks tuumasõja ja kuidas elu ikkagi jätkub tuumasõjast laastatud Ukrainas.
Ukraina päritolu Briti eriväelasest Vladislavi silmade läbi näeme, kuidas inimesed kohanduvad tuumasõjajärgse eluga. Elu ei peatu, aga selle senine korraldus teiseneb. Minategelane arvab, et tagasi tuleb keskaeg. Tsivilisatsiooni hüved ja tehnoloogiad kuivavad tasapisi kokku. Peamiseks eesmärgiks muutub võitlus ellujäämiseks vajalike ressursside pärast. Selle edu sõltub võitlusvõimelisusest, mis omakorda eeldab piisaval arvul ja oskustega võitlejaid ning piisaval hulgal relvade ja sõjamoona olemasolu. Loomulikult on sellises keskkonnas eelised väljaõppinud eriväelastel ja töökatel optimistliku ja improviseeriva ellusuhtumisega ellujääjatel. Nagu Vladislav ja tema inimesed.
Kuid peamine, mis selle hästiloetava dünaamilise teksti põhjal jääb kummitama, on järeldus, et elu ei katke, vaid peab kohanema ka kõige keerulisemate oludega. Eelduseks ellujäämistahe, usaldus ja koostöö inimeste vahel, mis vaatamata kõigele annab lootust ka ajal, kui inimühiskonna senised reeglid ei pruugi enam kehtida. Raamatu tegelastel tuleb igapäevaselt seista silmitsi raskete isiklike valikutega ja moraalse dilemmaga, et tagada ellujäämine. „Tapa, enne kui sind tapetakse“ ja „ära usalda kedagi“ on põhimõtted, mis korduvad nii minategelase peas kui temaga seotud inimeste ütlustes, samuti nende tegevuses oma väikese Novii kommuuni kindlustamisel. Pidevas ellujäämisvõitluses maksavad jõud, kavalus ja oskused. Kuid ennekõike siiski peamine – elutahe.
Maailmas valitsevat olukorda silmas pidades on „Kaose välja“ näol tegu igati asjakohase ja mõtlemapaneva, samas ladusa lugemisvaraga.
