Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole lihtsalt seda veel kirjutanud. Mu sõbrad: / see on lugu merest. / Merest, mis ühel hommikul / igaveses lapsepõlves / valgusega koos kui õhk / voolab üle adru ja / valge liiva ja / värvikate, tumedate / kivide. kui ümmargune on kivi / kui lame on maa / kui sügav on / meri // kas iga armastus / peabki põlema / lahtise leegiga / tuhaks või söeks / või on jäätardumuses / samuti võbelev loit Kuid kuuvalgel üks tuletorn kodustada, / salamisi siis, kui kuu öine teerada / jääb tüünel merel ühendama / ühe mere laste mänge.