Lapsemäng

Ja viimaks ometi mängime. Mängu, mille mina olen valinud. Tõukan karusselli veel korra ja astun siis eemale. „Oleksid pidanud minuga mängima,“ ütlen talle veel korra, ehkki tean, et ta ei kuule mind enam. Ühel hilisel suveõhtul kutsutakse uurija Kim Stone Haden Hill Parki hirmutavale mõrvapaigale: kuuekümnendates naine on kinnitatud okastraadiga kiige külge ja tema kuklale on kraabitud X-täht. Ohver Belinda Evans oli pensionile jäänud ülikooli lastepsühholoogia professor. Kui Kim ja tema meeskond Belinda kodu läbi otsima lähevad, leiavad nad lühikeseks reisiks pakitud koti, mille sisu tekitab veel rohkem küsimusi, ning hakkavad lahti harutama Belinda ja tema õe Veronica keerulist suhet. Seejärel leitakse veel kaks samasuguse X-tähega surnukeha ja Kim taipab, et tegemist on ritualistliku sarimõrvariga. Kuna Penn on seotud ühe oma varasema juhtumi kohtuprotsessiga, on Kimi ülejäänud meeskonnal käed-jalad tööd täis, tabamaks üht jõhkraimat mõrtsukat, kellega neil on eales tegemist olnud. Angela Marsonsi miljoneid eksemplare müünud Kim Stone’i põnevike sarja järjekordne osa süüvib lapsgeeniuste maailma süngemasse poolde, haarates lugeja täielikult endaga kaasa.