"Linnupetjas" põimuvad lapsepõlvemälestused ja rahvapärimus, kosmiline ja ajakajaline. Täpses ja kujundirikkas keeles visandatakse ühtaegu teravaid ja tundlikke pilte vaikse ja valju, hääbuva ja vohava, lootusrikka ja lootusetu piirimailt. See on lüüriline ja looduslähedane luule, täis nii keelemõnu kui ka peaaegu aistitavaid lõhnu, maitseid ja värve. Janika Läänemets on avaldanud luulet ja kirjanduskriitikat ERR-i kultuuriportaalis, Loomingus, Müürilehes, Sirbis, Vikerkaares ja Värskes Rõhus. Tema esikkogu "Vihma ja kurbuse maja" ilmus 2022. aastal Värske Raamatu sarjas ja oli nomineeritud Betti Alveri debüüdipreemiale. "pärastlõuna piirjooned teravnevad talumatult eredaks lõikavad sõrme ja suunurkadesse hüppan riietega vette peidan end penikeelte ja vesiroosivarte hämarasse tihnikusse joon jahedat mudakarva valgust vajun aeglaselt ööle vastu taskud, kõht täis nähtamatuid kive võõrastest unenägudest murtud kilde punguvat, paisuvat pimedust kaon silmitute kalade musta pöörisena keerlevasse parve värvid, vormid hajuvad libisen hääletult läbi augu mälus naasen une ürgmerre"