Noor naine Liine sõidab üksinda maale, tal on vaja vaadata iseendasse, et tõmmata joon alla mürgiseks muutunud ja ummikusse jooksnud kooselule. Tema sees toimuvatele lahingutele kõlab kaasa sõjamüra naabruses asuvalt polügoonilt, mille laiendus ähvardab hävitada vana talukoha ja terve küla. Poeetilistest fragmentidest põimub lugu hirmust ja tervenemisest, ängistusest ja lootusest, äraminekutest ja kohalejõudmistest. Carolina Pihelgas on peamiselt kirjutanud luulet, tema kogumik „Valgus kivi sees“ (2019) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. „Lõikejoon“ on tema teine proosaraamat. „Carolina Pihelgas tabab ajanärvi, kõnetab nii intiimsetel kui ühiskondlikel teemadel ja seob need poeetiliselt veenvaks tervikuks. Tulemuseks on voolav ja pulbitsev tekst, paljudest teemakihtidest ja väljenduslaadidest kootud kangas, mis mähib lugeja oma torkivasse ja hoidvasse, emotsionaalselt intensiivsesse embusse.“ PRIIT PÕLDMA, dramaturg ja lavastaja „Pihelgas on üks vägevamaid praegusaja prosaiste. Ta läheb sügavale, vaatab põhjani, on julge ja otsusekindel ega jää poolele teele.“ PIRET PÕLDVER, kirjanik ja kirjandusteadlane